Reding ja Malmström: Euroopa hoiab ja kaitseb üht oma suurimat edulugu – vaba liikumise õigust

Euroopa Komisjoni volinikud Cecilia Malmström ja Viviane Reding Foto: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Sõites mööda maanteed Brüsselist Amsterdami, võib teile jääda silma väike kaheteistkümne tähega märk, mis näitab, et olete jõudnud Hollandisse. Praegusel ajal on riigipiirid Euroopa Liidus ajalooline nähtus, ei muud kui jooned maakaardil. Selleks, et saada Marseille’st Milanosse, võite kihutada kiirteedel, kulgeda kiirrongiga läbi kaunite maastike või lennata, ning see kõik on imelihtne. Iga päev naudivad sajad tuhanded reisijad seda Euroopa unistust, mis on reaalselt teoks saanud. Me tagame selle, et see unistus eksisteerib jõuliselt edasi.

Euro kõrval on riikide vahel vabalt liikumise õigus kõige käegakatsutavam ja hinnatavam õigus, mille 60 aastat kestnud Euroopa integratsioon meile andnud on. Meie ajalugu on läbi imbunud nende inimeste verest, kes võitlesid ja surid tükikese maa eest. Pärast Teist maailmasõda seisid meie vahel koledad okastraadimüürid, betoonseinad ja relvastatud sõdurid. Nüüd ei ole meil kogu Euroopas reisimiseks vaja enam isegi mitte passi.

Eurooplased kasutavad oma vaba liikumise õigust iga päev. Me teeme ELi piires igal aastal ligikaudu 1,25 miljardit turismireisi. Eurooplased on sellest ELi kodakondsusega kaasnevast hüvest väga teadlikud. Möödunud aastal tehtud uuring näitas, et igast kümnest eurooplasest üheksa teavad, et neil on see õigus. Eestlaste kohta käivad arvud on samad.

Piirideta Euroopa on ka majandusele ääretult kasulik. Aastail 2004–2007 suurendas toona ELiga liitunud uutest liikmesriikidest saadud impulss tööjõu liikuvusele ELi sisemajanduse koguprodukti ligi 0,3 protsenti ehk umbes 40 miljardit eurot.

Neid saavutusi ei tohiks pidada enesestmõistetavateks. Schengeni eeskirjades, mis võimaldavad meil ilma passita 25 Euroopa riigis reisida, on ette nähtud, et väga erandlikes oludes võivad riigid piiratud ajaks taastada kontrolli sisepiiridel. See võib aset leida näiteks seoses rahvusvaheliste jalgpallivõistlustega, et vältida vägivallaakte mängude ajal. Samuti võib selline tegevus olla turvakaalutlustel otstarbekas rahvusvaheliste kohtumiste eel.

Need erandid peaksid aga eranditeks jäämagi. Hiljutised pinged Prantsusmaa ja Itaalia vahel näitavad, et kehtivaid eeskirju tuleb korralikult tõlgendada ja vajadusel ka lihvida. Valitsused ei tohiks piirikontrolli taaskehtestamise asjaolusid hakata omapäi määratlema. Sellised otsused mõjutaksid meid kõiki ja sestap peavad Euroopa institutsioonid need heaks kiitma. Küsimus on Euroopa Liidu reeglitest kinnipidamises, selles, et meie vaevaga kättevõidetud õigused oleksid tagatud. Euroopa Komisjon tegi hiljuti ettepaneku tugevdada Schengeni eeskirjade puutumatust ja kaitsta ELi suurimat saavutust – vaba liikumise õigust.

Piiride kõrvaldamine ja usalduse tekitamine võttis pärast kaht laastavat maailmasõda kaua aega. Nüüd on Euroopa tänu vaba liikumise õigusele muutunud väiksemaks ja ühendab meid kõiki. Nautige ja hinnake seda õigust! Hüpake rongile või autosse ja külastage oma naabreid! Sõitke Hollandisse tulbivälju vaatama või tooge omale Prantsusmaalt kast veini – kõik see on võimalik ilma, et mõtleksime kordagi riigipiiridele.

Euroopa päeva tähistades on oluline meeles pidada, kuivõrd palju oleme aegade jooksul saavutanud.