Meie sidemed ulatuvad geograafilisest lähedusest palju kaugemale. Meil on ühine usk ning ühised väärtused, keeled ja strateegilised huvid, aga ka palju ühiseid probleeme.
Aafrikas on 2050. aastaks 2,5 miljardit elanikku. See demograafiline suundumus on ühtaegu nii väljakutse kui ka võimalus.
Aafrika riigid kannatavad kõrbestumise, nälja, pandeemiate, terrorismi, töötuse ja halbade valitsemistavade tõttu, mis tekitab ebastabiilsust ja kontrollimatut rännet. Lootusetusest ajendatuna suunduvad üha uued põlvkonnad parema elu otsinguil mujale, eriti Euroopasse. Samas on võimalik Aafrikas elu edendamiseks reaalseid võimalusi luues motiveerida noori kodumaal jõukust looma.
Aafriklased on näidanud, et nende manner on võimalustele avatud: 2016. aastal kuulus juba viis Aafrika riiki maailma kõige kiiremini kasvava majandusega riikide hulka, kus majanduskasvu määr ületab seitse protsenti.
Aafrika saatus on aafriklaste käes ja Euroopa saab ulatada sõbrakäe. Tänu oma tehnoloogilisele juhtpositsioonile ja tööstusteadmistele võime pakkuda kindlat tuge, mis aitaks kasutada ära võimalused ja lahendada probleemid, mida suudame lahendada üksnes tihedas koostöös.
Aafrika ja EL-i ühisstrateegia ellukutsumisest on möödunud kümme aastat, aga selle eesmärke ei ole täidetud. Euroopa ei ole olnud piisavalt ambitsioonikas, et pakkuda vahendeid, mis võimaldaksid saavutada soovitud tulemusi.
Selle asemel, et kindlustada meie positsiooni juhtiva partnerina Aafrikas, oleme välismaiste otseinvesteeringute mahult maha jäämas Hiinast ja teistest kiiresti arenevatest konkurentidest, nagu Türgi, India ja Singapur.