Antonio Tajani: Aafrika vajab oma Marshalli plaani

Antonio Tajani. Foto: Jean-Francois Badias/AP/Scanpix

Pärast aastatepikkust tegevusetust, paberile jäänud häid kavatsusi ja kasutamata võimalusi tuleb Euroopa suhted Aafrikaga uuesti üles ehitada. On saabunud aeg põhimõtteliseks muutuseks, mis seab Aafrika mandri Euroopa Liidu poliitilise tegevuskava etteotsa – enne, kui on liiga hilja, kirjutab Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani.

Meie sidemed ulatuvad geograafilisest lähedusest palju kaugemale. Meil on ühine usk ning ühised väärtused, keeled ja strateegilised huvid, aga ka palju ühiseid probleeme.

Aafrikas on 2050. aastaks 2,5 miljardit elanikku. See demograafiline suundumus on ühtaegu nii väljakutse kui ka võimalus.

Aafrika riigid kannatavad kõrbestumise, nälja, pandeemiate, terrorismi, töötuse ja halbade valitsemistavade tõttu, mis tekitab ebastabiilsust ja kontrollimatut rännet. Lootusetusest ajendatuna suunduvad üha uued põlvkonnad parema elu otsinguil mujale, eriti Euroopasse. Samas on võimalik Aafrikas elu edendamiseks reaalseid võimalusi luues motiveerida noori kodumaal jõukust looma.

Aafriklased on näidanud, et nende manner on võimalustele avatud: 2016. aastal kuulus juba viis Aafrika riiki maailma kõige kiiremini kasvava majandusega riikide hulka, kus majanduskasvu määr ületab seitse protsenti.

Aafrika saatus on aafriklaste käes ja Euroopa saab ulatada sõbrakäe. Tänu oma tehnoloogilisele juhtpositsioonile ja tööstusteadmistele võime pakkuda kindlat tuge, mis aitaks kasutada ära võimalused ja lahendada probleemid, mida suudame lahendada üksnes tihedas koostöös.

40 miljardit toetuseks

Aafrika ja EL-i ühisstrateegia ellukutsumisest on möödunud kümme aastat, aga selle eesmärke ei ole täidetud. Euroopa ei ole olnud piisavalt ambitsioonikas, et pakkuda vahendeid, mis võimaldaksid saavutada soovitud tulemusi.

Selle asemel, et kindlustada meie positsiooni juhtiva partnerina Aafrikas, oleme välismaiste otseinvesteeringute mahult maha jäämas Hiinast ja teistest kiiresti arenevatest konkurentidest, nagu Türgi, India ja Singapur.

Viies Aafrika Liidu ja EL-i tippkohtumine Abidjanis, mis toob novembri lõpus kokku üle 80 riigipea, toimub olulisel hetkel. See annab meile suurepärase võimaluse oma vastastikust pühendumust taaselustada, tugevdada ja tõhustada. Meil tuleb tegutseda kohe ning kindlalt ja üksmeelselt.

Usun, et võrdsete partnerite uuendatud partnerlus peaks olema inimkeskne ja me peaksime püüdma näha olukorda aafriklaste silme läbi. Meie ühine ajalugu on keeruline, kuid see võimaldab meil luua sidemeid nii, nagu teised seda teha ei saa.

Meie suhted ei peaks toimima ainult poliitilisel ja institutsioonilisel tasandil, vaid nendesse tuleks täielikult kaasata ka ettevõtjad ja kodanikuühiskond.

Meie peamine ühine eesmärk peab olema pakkuda reaalseid võimalusi noortele, et nad saaksid elujõulises, tugevas ja kaasaegses Aafrikas keskse rolli. Selle saavutamine toob ka Euroopale tohutut kasu ning võib aidata kõrvaldada kontrollimatu rände algpõhjusi, edendades töökohtade loomist ja majanduskasvu Aafrikasse tehtavate suuremate investeeringute kaudu.

Euroopa Parlamendi poolt käesoleva aasta juulis heaks kiidetud 3,4 miljardi euro suurune investeerimiskava on oluline samm õiges suunas. Sellest aga ei piisa.

Selleks et toetada Aafrika pingutusi jätkusuutliku tööstusliku baasi ja nüüdisaegse põllumajanduse loomisel, veevarustuse kättesaadavuse parandamisel, tõhusa taristu, taastuvenergia ja digiteerimise saavutamisel, on vaja sellele kontinendile mõeldud Marshalli plaani. Lisaks tuleb pingutada hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtte toetamiseks ja naiste mõjuvõimu ning hariduse edendamiseks.

Vaja on suurendada teadlikkust ja poliitilist konsensust, et tagada ELi järgmises mitmeaastases eelarves vähemalt 40 miljardi euro eraldamine laiaulatuslikule ja kaugeleulatuvate eesmärkidega partnerlus- ja investeerimiskavale. Avaliku ja erasektori kuludest tulenev võimendav mõju võib ulatuda peaaegu poole triljoni euroni.

Elujõuline keskklass

Selle raamistiku abil võime edendada tugevat majandusdiplomaatiat, jagada oskusteavet, algatada tehnosiirde ja täiendada oskuseid, tekitades VKEde ja ettevõtjate eestvõttel loodavat majanduskasvu soodustava keskkonna. See omakorda võib aidata luua elujõulise keskklassi, millest saaks Aafrika sotsiaal-majandusliku eduloo nurgakivi.

Euroopa Parlament peab selle keskustelu kujundamisel võtma enda kanda keskse rolli. 22. novembril korraldame tippkohtumiseelse konverentsi, et arutada mõlema maailmajao poliitiliste liidrite, ekspertide ja investoritega, kuidas tihendada meie suhteid Aafrikaga.

Viimase kahekümne aasta sündmused globaliseerumisest rändekriisini on näidanud, et maailm muutub väiksemaks ja Aafrika probleemidest on saanud ka Euroopa probleemid. Veel pole hilja laeva õigele kursile tüürida, kuid praegune tegevusetus võib tuua kaasa katastroofilised tagajärjed nii Euroopa kui ka Aafrika kodanikele.