Ivan Makarov: Eesti kui kosmosepalat nr 6

Kolumnist Ivan Makarov. Foto: Erik Prozes / Postimees

Eesti ühiskonna otsas näikse olevat uhhuu-mõtlemisega inimesed, kirjutab arvamusportaali kolumnist Ivan Makarov.

Eesti ühiskonnas võtab aina rohkem võimu omamoodi isiksuste kahestumine, mis on ka seaduslikult kinnistatud: näiteks eurosaadikute, ministrite, riigikogu esimehe ja parlamendi liikmete kandideerimine kohalikel valimistel on kodaniku isiksuse kahestumise riiklikult heakskiidetud mudel.

Haigusloosse kaasatakse ka suured, seni veel vaimselt tervete valijate massid, nende hulgas ka mittekodanikud, mis on juba paraku teiste riikide alamate petmine, ehk mitte enam meditsiiniline, vaid juba ka diplomaatiline probleem. See sobiks Venemaa välisministeeriumi järjekordse Eestit tauniva avalduse põhjenduseks sama hästi kui ka kõik eelmised ettekäänded.

Sellist laadi psüühiliste haiguste ravi (see ei puuduta tonte nägeva Sergei Lavrovi ametkonda, mis on lootusetu juhtum) oleks tegelikult lihtne: peibutuspartide valimistulemusi tuleks käsitleda usaldushääletusena – kui põrusid kohalikel valimistel, lahku siis riigikogust ja ministri kohalt. Sest tõestasid vabatahtlikult, et sa ei sobi isegi mitte väiksematesse võimustruktuuridesse, rääkimata kõrgematest võimuorganitest.

Kahestumise eriti raske vorm leiab aset siis, kui poliitikud räägivad kirglikult rahva ja laste heaolu tõstmisest ja seejärel kohe asuvad tõstma omaenda niigi mitte just väikest palka ja määrama iseendale preemiaid. Nii on nad teinud alati ja häbi pole nendel kunagi olnud, sest ikka ja jälle väideti: vajame suuremat palka selleks, et paremini teenindada oma valijaid. Nii et saadik nõuab raha rahva jaoks, aga tema alter ego liisib samaaegselt rahva antud kuluhüvitise eest kalli džiibi oma äiale.

«Seestpoolt õõnestajad»

Kui rääkida kahestumisest, siis üks esimesi, kes tuleb meelde, on Aivar Riisalu. Teda on viimasel ajal korduvalt süüdistatud poliitilises prostitutsioonis, kuid seni kuni kintsu välgutamine on meie võimukoridorides levinud komme, ei tasuks päris isiklikuks minna.

Kuna Isamaa ja Res Publica Liit on Keskerakonna ja seeläbi ka Ühtse Venemaa ametlik aatekaaslane ning toetab Jüri Ratase valitsuse poliitikat, siis on Riisalu pendeldamine kahe partei vahel sama, kui välgumihkli rännakud pintsaku vasakust taskust paremasse ja siis jälle tagasi. Ühelt poolt on Riisalu tark ja teravmeelne mees, teiselt poolt on ta «meie mees». See viimane aga on omakorda vabandatav tema spetsiifilisest kuulajaskonnast valijaskonna vaimsete vajadustega. Ja looming mõjutab mitte ainult selle tarbijat, vaid ka loojat ennast.

Sarnane olukord on ka Hardi Volmeriga: ühelt poolt on ta tunnustatud kultuuritegelane, teiselt poolt aga tiksuv poliitiline sümbiont, mida ta ka ise siiralt tunnistab.

Meie poliitikud võiksid juba jätta sõnad «värdjas» ja «idioot» suuliseks kasutamiseks omavahelistel kohtumistel, selleks massiteabevahendeid kaasamata. Ja nad võiksid ka meenutada aegu, kui selline kahestumine oli olnud mitme põlvkonna eluviis:

Volmeri jaoks on tema looming riigitööst olulisem, nagu ka paljude nõukogude asutustes töötanud eestlaste jaoks oli tähtsam muusikaga või kirjandusega tegelemine, oma maalapikese harimine, eramaja ehitamine, salaja jõulude pidamine ja Ameerika Hääle kuulamine. Tunne Kelam töötas aastaid sovhoosi öövahina, aga selle varjus valmistas ta ette laulvat revolutsiooni. Arnold Rüütel juhtis ENSVd ja käis suure kodumaa pealinnas aru andmas, õõnestades selle sirmi taga lakkamatult nõukogude võimu ja NLKP jalgealust, võideldes kogu selle jama vastu ja vaba Eesti eest.

Kes teab – äkki Riisalugi kui patrioot tahab seda teha Keskerakonnaga, õõnestades seestpoolt Edgar Savisaare pärandatud kahe näoga Janust. Sest ninasarvikupartei on ju samuti kahestunud isiksus: ühelt poolt räägitakse õigeid asju Euroopa Liidust ja NATOst, teiselt poolt kärbitakse kaitsekulusid ja suunatakse suurt raha strateegiliselt haavatavasse vaguniärisse potentsiaalse vastasega ning represseeritakse selle hiilgava äriplaani oponente, mis on juba Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) käekiri.

Nõukogude tava jätkamine

Kui aga tulla tagasi selle juurde, et nii mõnigi meie poliitik saab rahva raha kehva või olematu töö eest, siis räägime kõigest nõukogude tava jätkamisest.

Siis oli sotsiaalseid töökohti jalaga segada, allakirjutanugi on omal ajal istunud nii põllumajandusministeeriumis kui ka näiteks olnud vaneminsenerina palgal termofüüsika instituudis, kuigi ei teadnudki, kus see asub, salvestades sel ajal plaate üleliidulise firma Meloodia jaoks.

Nii et olen viimane inimene, kes viskaks kivi riigikogus või muus lahedas kohas istuva muusiku pihta, sest nad vähemalt teevad rahva toel eesti kunsti, aga mitte Eesti-vastast propagandat, nagu nii mõnigi nende kolleeg.

Tootmistööd katkestamata luuakse rahva tarvis kultuuri, nagu tegi laulja ja muusik Siiri Sisask, kes oma riigikogu-aastail lasi välja seitse suurepärast albumit ja käis maailma eri paigus lindistamas ja kontserte andmas, selle asemel et kogu aeg parlamendis viljatult konutada.

Kontakt välistsivilisatsiooniga

Meie rikkas Eestis jätkub raha ka veidramatele asjadele, kui seda on laval joodeldavad riigikogujad ja linnaisad.

Suure Oktoobrirevolutsiooni 100 aasta juubeli päeval toimus Eestis «Balti riikide esimese kosmose äriinkubaatori» pidulik avamine. Tulevad kohe meelde filmid, kus tulnukad munesid elusate inimeste sisse: mõne aja möödudes hakkas sinu hauduv ligimene vähkrema, pööritama silmi, ajama suust verist vahtu, karjuma umbluud ja temast murdis end välja mingi limane ebamaine sisalik.

Kuna aga ürituse avas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, siis küsimusi ei tekkinud üldse, sest see on kindlasti sama arukas projekt, nagu ka saartega praamiühenduse ja maakohtades kiire internetiühenduse korraldamine.

Esines ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Kosmoseagentuuri juht Madis Võõras (vägisi meenub õudusfilm «Alien vs Predator»).

Ka kosmoseagentuur on Eesti olude jaoks ülimalt kõlav nimi, ja kuna EAS juba astus tihedasse vahetusse kontakti välistsivilisatsiooniga (see juhtus kahe külmkapi vahel Malaisias), siis kõik on loogiline.

Meie kosmoseäriga on mestis suur hulk eelarvelisi teadusasutusi, kaks Eesti suuremat linna ja Kredex, nii et ärgem enam kurvastagem, et Eestis jäi osa saagist mädanema põldudele, sest on Marsilgi kord õites õunapuud. Vasjuki linn korraldas teadagi planeetidevahelise maleturniiri ja muutus seeläbi kogu universumi pealinnaks.

Paraku nõuavad meie kõrgemates sfäärides hõljuvate isiksuste kahestumised eesti rahvalt topeltraha ja Läti Vabariigi doteerimist.

---

Ivan Makarov on raadiomees, kes tegi 20 aastat tunnist Balti infosaadet «Raadius», üllitas kolm üleliidulise tiraažiga LPd ja kirjutas tekste Eesti esitajatele. Ta on Avatud Eesti Fondi, ajakirja Nädal ja Valdo Pandi aastapreemia laureaat. Praegu töötab Raadio 4 vastutava toimetajana.