Teaduspõhine laamendamine
President Kersti Kaljulaid on oma Facebooki lehel tõstnud arvamusloo esile kui nädala lugemissoovituse ja hea näite fakti- ja teaduspõhisest maailmakäsitlusest. Aga just nimelt sellepärast, et teadus on teinud suuri edusamme loomade kognitiivsete võimete ja tunnete mõistmisel, on loomade kasutamine loomkatsetes muutunud järjest küsitavamaks.
Teadlased on jõudnud arusaamisele, et loomad ei erinegi inimestest nii palju, kui arvasime. Seega on lähtepunkt nii teadlastel kui ka loomakaitsjatel sama – loomad on inimestega sarnased. Teadlastele annab see aluse loomi katsetes kasutada, loomakaitsjatele aluse nõuda selle lõpetamist. Seega on vastuseis loomkatsete suhtes suuresti ajendatud teaduse avastustest ja laamendamine on teaduspõhine.
Eetikakomisjonid teaduse teenistuses
Rootsis tehti loomkatsetaotlusi hindavate eetikakomisjonide kohta uuring, mille 2009. aastal avaldatud tulemuste kohaselt rahuldati komisjonides 99 protsenti kõigist nendele esitatud loomkatsete taotlustest. Uuringu läbiviijad järeldasid, et kuigi komisjonidesse kuuluvad teadlaste kõrval ka patsientide esindajad ja loomakaitsjad, siis hinnatakse taotlusi eelkõige ikkagi teaduse seisukohast, teadusideaalide valguses. Komisjonides ei ole arutlusobjektiks see, kas katsetega taotletav eesmärk ka tegelikult loomade kannatusi õigustab, vaid tehnilised ja metoodilised küsimused.
Keskendumist tehnilistele küsimustele seletasid uuringu tegijad teiselt poolt komisjonide krampliku püüdlusega saavutada konsensus, mis lämmatab sisulised diskussioonid juba eos. Huvitaval kombel soovitavad nad keskenduda eetikakomisjonides just nendele aspektidele, kus loomakaitsjad ja teadlased põrkuvad, sest ainult niiviisi on võimalik hinnata loomkatsete tõelisi kulusid ja tulusid. Siis täidaksid eetikakomisjonid ka tegelikult funktsiooni, milleks nad on loodud.
Koostöö vastasseisu kaudu?
Selleks, et teadlased ning loodus- ja loomakaitsjad saaksid teha koostööd, ei pea teadlased loobuma teadusideaalidest, ja vastupidi – loomaõiguslased ei pea pöörduma utilitarismiusku. Mulle tundub, et toimiva koostöö eelduseks on, et kõik pooled tunnevad, et neid on ära kuulatud, nende vaatenurka austatakse ja nende huvidega vähemalt mingil määral arvestatakse. Seega ei pea koostöö ja vastasseis olema ilmtingimata teineteist välistav. Konstruktiivne vastasseis võib koostööd hoopis rikastada.
Katrin Vels on loomakaitseaktivist, keskkonnajurist ja Tartu Ülikooli doktorant. Lisaks on ta loomade eestkoste organisatsiooni mittetulundusühingu Loomus liige.