/nginx/o/2017/11/16/7315565t1h66bf.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/16/7315551t1h6d0b.jpg)
Pole vastuseid küsimustele, miks headel aegadel säästmise asemel on valitsus valinud laristamise ning hoolimata ekspertide hoiatustest lükatakse riigieelarve sügavasse miinusesse, kirjutab riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond).
Keit Pentus-Rosimannus: valitsus kasutab riigieelarvet kokku klopsides põletatud maa taktikat (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põletatud maa taktika kasutamist tuntakse antiikajast alates. See tähendas vaenlase eest kõige väärtusliku rikkumist. Vanal ajal tähendas see varasemalt kogutud vilja põletamist, kaevude solkimist – et kahju, mis jääks järgmiste tulijate korda panna, oleks võimalikult suur.
Valitsuse esitatud 2018. aasta eelarvet lugedes ja valitsuse viimase aja majanduspoliitilisi otsuseid jälgides tuleb just see meelde. Sama taktika. Sama suhtumine. Ära solgitakse maksusüsteem. Ära põletatakse põhimõte, et headel aegadel kogutakse varu, mitte ei kasvatata miinust. Kamm tahetakse valitsuse poolelt turja lüüa töötavatele ja korralikku palka teenivatele pensionäridele. Miks? Ainsaks põhjuseks näib olevat, et senitehtu, seniehitatu tuleb praeguse valitsuse arvates igal juhul kasutuskõlbmatuks muuta.
Maksukaos ja vastamata küsimused
Küsisin parlamendi ees kahelt valitsuse rahanduspoliitika hetke põhikujundajalt – peaminister Jüri Rataselt ja rahanduskomisjoni esimehelt Mihhail Stalnuhhinilt kaks korda – kuidas nende kokku keedetud maksusüsteem järgmisel aastal rakendub. Kas nad ise teavad ja saavad aru, milline kaos on tekitatud? Kas nad ise suudavad anda vastuse viimastel nädalatel palju segadust külvanud uue maksuvaba määra kohta – kes, kas ja kuhu peab esitama avalduse, et seda kasutama hakata? Mida arvata näiteks osal koolitustel õpetajatele antud soovitustest, et ärge parem tulge üldse taotlema seda maksuvaba määra, sest muidu ähvardab teid aasta lõpus tagasimakse nõue? Miks tahetakse hakata maksustama töötavaid pensionäre? Vastuseid pole. Ja valitsuse liikmete hoiak, et nemad poliitikutena ei oskagi vastata ega peagi oskama, mis sellest, et nad ise on selle segaduse kokku keeranud, on asi, millega ei tohi mingil juhul leppida.
Pole vastuseid ka küsimustele, miks headel aegadel säästmise asemel on valitud laristamine ja hoolimata ekspertide hoiatustest lükatakse riigieelarve sügavasse miinusesse.
Peatun aga ühel teemal veel, millest kõnelesin parlamendis toimunud eelarvearutelul.
Ühiskond vananeb ja töökäsi tuleb hoida
Eesti ühiskond vananeb. Viimane Inimarengu aruanne ütleb, et rahvastikuprognoosi järgi tuleb Eestil olla valmis tööealise rahvastiku 2050. aastateni kestvaks vähenemiseks. Prognoosi kõige optimistlikuma variandi järgi on tööealiste arvu vähenemine aastani 2060 suurusjärgus 132 000 inimest.
Rahvastikuprognoosi kõik variandid näitavad eakate osatähtsuse märkimisväärset suurenemist 2050. aastate lõpuni. Meie praegusel valitsusel läheb kohanemine mõttega vananevast ühiskonnast aga väga vaevaliselt. Töökäsi on juurde vaja. Ja olemasolevaid tuleb hoida.
Töötavate pensionäride maksustamine töökäte vähenemise olukorras on samm vales suunas. Aga põletatud maa taktikale omaselt näib valitsuses olevat kius teha igal juhul varasemaga võrreldes teisiti.
Seda ei saa toetada ja see plaan tuleb ümber teha. Valitsus on öelnud, et on valmis asju arutama, vigu tunnistama ja parandama. Näidaku seda siis ka tegudes, mitte üksnes pressiteadetes.