Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

EKI keelekool: mis on juhtunud sidruni ja peterselliga?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tiina Paet | FOTO: Eesti Keele Instituut

Aastal 2018 täitub 100 aastat esimese eestikeelse õigekeelsussõnaraamatu ilmumisest, seega on sobilik meenutada sajanditagust õigekirjutusnormi. On igati sümboolne, et ÕSi sünd ulatub Eesti vabariigi sünniaastasse – ilmus «Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat», mis sisaldas umbes 20 000 märksõna, neist 10 protsenti võõrsõnu.

Eesti keel on aastasadu saanud mõjutusi ladina, kreeka, rootsi, saksa, vene, inglise jpt keeltest. Kuna 20. sajandi algul elavnesid Eesti kontaktid teiste maadega ja puututi kokku asjade ning nähtustega, mida tuli nimetada, täienes eesti keel sel ajajärgul kultuurilaenudega eriti hoogsalt. Kultuurilaen on laensõna, mis tuleb koos uue asja või nähtusega, mille jaoks oma keeles veel sõna ei ole. Kõige sagedamini laenataksegi sõna koos asjaga, mida see tähistab.

Kultuurilaenud näitavad, mis laadi kontaktid ja mis keelte ning rahvastega eesti keelel on olnud. Näiteks on palju spordisõnu tulnud inglise keelest, sest just inglise keele vahendusel tutvuti varem tundmata spordialadega. Nii võib öelda, et sõnaraamatud ei vanane tegelikult kunagi, sest pakuvad teavet keele sõnavara ajaloolise kujunemise kohta. On põnev jälgida, kuidas kord juba keelde võetud võõrsõnad edasi käituvad. Sõnade n-ö käitumist keeles mõjutab mitu asjaolu, sealhulgas keelekorraldus. Arusaadavalt pole võõrsõnadel olnud alati tänapäevane kuju.

Võtame näiteks sõnad apelsin, bambus, petersell, sidrun ja virsik.

Apelsin (saksa sõnast Apfelsine, mis omakorda lähtub hollandi sõnast appelsien, tähendusega ’Hiina õun’) oli saja aasta taguses sõnaraamatus veel apelsiin, seitse aastat hiljem ilmunud II, parandatud ja täiendatud trükis aga juba tänapäevasel kujul apelsin.

Bambus (saksa sõnast Bambus) oli 1918. aasta sõnastikus pambus, ent II trükis juba tänapäevasel kujul.

Sõna petersell (saksa sõnast Petersilie, mis omakorda lähtub kreeka sõnast petroselinon) esineb 1918. aasta sõnastikus kujul peetersell, II trükis aga juba peetersell vt petersell.

Sidrun (saksa sõnast Zitrone) oli 1918. aasta sõnaraamatus veel kirjakujul tsitron, aga juhatas juba vaatama kuju sidrun, edaspidistes sõnastikes on ta fikseerunud tänapäevasel kujul.

Praegune virsik (saksa sõnast Pfirsich, mis omakorda tulnud ladina sõnast Persicus ning see omakorda nimest Persis, Persia, mis tähendab ’Pärsia’) oli 1918. aastal nii kujul wirsik kui ka persik. Nõnda paralleelselt on need ÕSides esitatud olnud lausa 2013. aastani, mil ilmunud ÕSis on aga persik saanud märgendi «vananenud termin».

Nii võib näha, et võõrsõnad ei ole alati muganenud, vaid hoopis võõramaks muutunud (nagu nt bambus). Tänapäevase kuju on paljudele võõrsõnadele andnud Elmar Muuk 1925. aastal ilmuma hakanud «Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu» II, täiendatud ja parandatud trüki toimetamise käigus.

Tagasi üles