Andrei Kuzitškin

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Oktoobris-novembris pööras Venemaa ajakirjandus pisikesele Eestile üsna palju tähelepanu. Internetiportaalid, raadio- ja telekanalid kõnelesid üksikasjalikult ID-kaartide probleemist, tulistamisest Tallinna südames Vabaduse väljakul, riigikogus käivatest aruteludest Venemaaga sõlmitud piirilepingu üle. Samal ajal Eesti kohalike omavalitsuste valimiste tulemused jättis Venemaa ajakirjandus peaaegu täielikult märkamata, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.

Sisuliselt kõik Venemaa ajakirjandusväljaanded käsitlesid küberspionaažis kahtlustatud kahekümneaastase Venemaa kodaniku kinnipidamist Narva piiriületuspunktis kaitsepolitsei poolt. Üksikasju noore luuraja kohta avaldas 11. novembril Leningradi oblasti internetiportaal 47news.

Eestlased peitsid noore spiooni ema eest ära

«Neile, kes on jätnud tähele panemata Baltikumi järjekordse sõpruseavalduse, tuletame meelde, et noormees peeti kinni 4. novembril piiri ületamisel, kui ta suundus Eesti Narvast Ivangorodi. Tema suhtes algatati kriminaalasi «Eesti Vabariigi vastases vägivallatus tegevuses» ja «arvutikuriteo ettevalmistamises». Me otsustasime arvatavat luurajat lähemalt uurida. Selline see agent siis välja näeb. Praeguseks on teada, et spionaažis kahtlustatav Aleksei Vassiljev õppis 16.-19. eluaastani Eesti kolledžis. «Seejärel töötas aasta aega Venemaal, 19-aastaselt naasis ja asus instituuti programmeerijaks õppima,» öeldi Venemaa Tallinna saatkonnast.

Eestis viibis Aleksei õppimise eesmärgil väljastatud elamisloa alusel. Aleksei VKontakte lehekülje järgi tunneb ta suurt huvi arvutiuudiste, eriti e-spordi vastu: eriliselt köitis teda arvutimäng Counter-Strike. Lugeda eelistab ta teaduslikku fantastikat. Aleksei ema Jelena Pessovets kõneles pojast järgmist: «Aleksei lõpetas kooli Kingissepa linnas, siis astus Sillamäe kolledžisse programmeerimist õppima. Seejärel õppis Kohtla-Järvel. Eesti keelt oskab halvasti. Aga Sillamäel ja Kohtla-Järvel oli õpe vene keeles. Tundis huvi arvutite vastu. Ta ei suitseta, ei tarvita alkoholi, ei hulgu ringi. Igal nädalavahetusel sõitis Eestist koju Kingisseppa. Tal on kaks venda. Praegu ajan dokumente korda, et sõita Eestisse, tahan Alekseid näha. Ma tean kindlalt üht: minu poeg ei ole kurjategija.»

Pildil on portaali 47news.ru andmetel Aleksei Vassiljev.

FOTO: Ekraanitõmmis portaalist 47news.ru

Selles loos on ka üks seni arusaamatu või ebameeldiv nüanss. Kui pärast kinnipidamist saabus isolaatorisse Venemaa saatkonna töötaja, tuli Aleksei asemel temaga kohtuma politseinik. Ta näitas meie diplomaadile dokumenti, millele Vassiljev oli alla kirjutanud. Selles andis Aleksei teada, et on oma õigustega kursis, aga ei vaja saatkonna abi.

Muide, kui me, mõistagi puhtalt teoreetiliselt, küsisime FSB allikatelt selle loo kohta, siis naeratati meile vaoshoitult: «Kätte on jõudnud sügis, meie naabrid korraldavad järjekordse PR-aktsiooni. Millestki tõsisest ei saa siin isegi mitte rääkida.» Võib-olla siiski vastuluures alahinnatakse kolleege. Salakavalus ei ole ju omane ainult meie organitele. Kui maailm saab teada, et FSB palkab tööle alles äsja kooli lõpetanuid, siis oleks see ikka korralik hoop. 47news arvab, et nii üritavad salakavalad naabrid alandada meie kodumaa riiklikku julgeolekuteenistust.»

Minu kommentaar: Suure Isamaasõja ajal (1941-1945) kasutas NKVD Nõukogude lapsi diversioonide korraldamiseks sakslaste okupeeritud aladel. Nii et tegelikult ei ole see sugugi hämmastav, et FSB, mis on ju Nõukogude tšekistide organisatsiooni otsene järeltulija, kasutab arvutite vastu huvi tundvaid Venemaa noori ära küberkuritegude sooritamiseks. Ja see ei ole enam üldse naljakas.

Tõsise ärevuse põhjustas Venemaa ajakirjanduses USA Kongressi Senati ja Esindajatekoja relvajõudude komiteede otsus eraldada 2018. rahandusaastal Pentagonile sõjalisteks vajadusteks 4,6 miljardit dollarit. Rahaeralduse eesmärk on «vastutegevus Venemaa agressioonile» ning Venemaa «ohjeldamine» Euroopas. Kooskõlastatud eelarveprojekti kohaselt eraldatakse «Venemaa agressiooni» tagasilöömiseks Leedule, Lätile ja Eestile abi 100 miljoni dollari ulatuses. Nii andis 9. novembril teada infoagentuur Regnum.

Venemaa agressioon tuleb kasuks

«Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komitee esimees Konstantin Kossatšov teatas, et «juba ammu on aeg anda selge kvalifitseeritud hinnang lakkamatule demagoogiale «agressiooni» kohta. Mida edasi, seda paremini võib mõista, kui kasulik on see «Venemaa agressioon». Kui varasematel sajanditel koondusid rahvad ühte tõeliste agressoritega silmitsi sattudes, siis tänapäeval piisab täiesti, kui «joonistada» nad üles valitsuse dokumentides ja ajakirjanduses ning sellest juba aitab «agressiooni» lisamiseks eelarvesse.

Praegu on eriti lubamatu käia kergekäeliselt ümber väga tähtsate rahvusvaheliste terminitega: agressioon, okupatsioon, anneksioon. On saanud lihtsalt moeasjaks kujutada ennast ohvrina. Karistamatus sünnitab jultumust, maailma kõige võimsama ja agressiivsema riigi silmakirjalikke arutelusid teiste riikide «ohjeldamisest».»

FOTO: Savostyanov Sergei/TASS

Ühtse Venemaa saadik Sergei Želežnjak täiendas oma senaatorist kolleegi ja sõnas, et «USA agressiivsed sammud tekitavad tõsist muret. Olen veendunud, et meie riik reageerib adekvaatselt olukorrale [...] Kavatsus kulutada 4,6 miljardit dollarit «vastutegevuseks» Venemaale Euroopas annab tunnistust, et Ameerika russofoobid ei kavatsegi vähendada kahe riigi vastasseisu taset ja jätkavad surve avaldamist Lääne-Euroopa partneritele, sealhulgas võidurelvastumise, Venemaa-vastase propaganda, kübersõja ja NATO laiendamisega itta. Pärast Ameerika «abi» eraldamist meie Balti naabritele võib oodata NATO kontingendi suurendamist, järjekordsete Venemaa-vastaste õudusbrošüüride avaldamist nõuannetega, kuidas pääseda vallutajate küüsist, ja uute kõlavate russofoobsete avaldustega Euroopa tribüünidelt.»

Minu kommentaar: kui Kremli tentsikud raevutsevad ja üritavad iga hinna eest kedagi teist patuoinaks teha, on järelikult Ameerika kongresmenid õige otsuse vastu võtnud.

Laip sillal pani eesti keelt õppima

Venemaa telekanal NTV teatas 7. novembril, et Peterburis lõppesid detektiivisarja «Sild» Venemaa variandi võtted. Peaosa mängivad selles Venemaa näitlejad Ingeborga Dapkunaite ja Mihhail Porotšenkov. Muide, Mihhail Porotšenkov õppis 1980. aastatel Tallinna poliitilises sõjakoolis, kuid ei lõpetanud seda korduvate distsipliinirikkumiste tõttu.

«Sarja tegevus toimub Ivangorodi ja Narva vahel sillal, kust kulgeb Venemaa ja Eesti piir. Põhielemendiks ongi sild, millel leitakse naise surnukeha. Laip lebab täpselt silla keskel. Tallinnast saabub sündmuskohale keskkriminaalpolitsei vaneminspektor Inga Veerma (Ingeborga Dapkunaite), Venemaalt aga juurdluskomitee uurija Maksim Kazantsev (Mihhail Porotšenkov).

Narva ja Ivangorod.

FOTO: GRIM BERGLUND/TT/Scanpix

Peategelastel tuleb töötada külg külje kõrval, ehhki nende mentaliteet ja töökombed on väga erinevad. Ingeborga Dapkunaite pidi rolli jaoks ära õppima uue, eesti keele. Kõigi kümne käände [sic!] korrektse kasutamise eest vastutas spetsiaalne konsultant. Samuti aitasid näitlejannat kolleegid: tuntud Eesti näitleja Guido Kongur [sic!] õpetas, kuidas öelda aktsendivabalt välja kõige keerulisemaid lauseid. Rahvusvahelise projekti võtteid korraldati Tallinnas, Narvas, Ivangorodis, Peterburis ja Sotšis. Põnevat detektiivisarja «Sild» hakkab telekanal NTV näitama 2017. aasta lõpul.»

Minu kommentaar: kui virtuaalsed kuriteod riigipiiril ajendavad õppima eesti keelt, võib sisekaitseakadeemia üleviimine Narva küllap järsult suurendada kohalike elanike eesti keele oskust. :-)

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.