Mart Raudsaar: tšempionite (m)aine

Mart Raudsaar Foto: Peeter Langovits

Eestil tekib ometi võimalus teha midagi suurt. Jah, jutt käib Euroopa Liidu eesistumisest, mille käigus on Eesti maha maganud oma võimaluse ja kohustuse vahendada Kataloonia kriisi. Üks silmapiiril terendav ja ajalukku jääv asi on 23 Euroopa Liidu liikmesriigi kaitsekoostöö leping, mille eeldatavasti detsembris allkirjastavad liikmesriikide juhid ning mis viib meid lähemale ühtsele ELi armeele.

Kuid rääkides imagoloogiliselt, militaartemaatika ei ole Eesti kuvandi tuumikteema ja ma ei ole arvamusel, et peakski olema. Ehkki Eesti relvatehas Arsenal tootis enne Teist maailmasõda koguni soomusautosid, ei ole meil ei Iisraeli ega Tšehhi relvatootmistraditsiooni ning ka armee suuruselt ei saa väikeriik olla võrreldav Prantsusmaa või Saksamaaga. Meie oma kaitsevõimekuse ja kaitsetööstuse ja rahvusvahelise vastava ühistegevuse arendamine on vajalik ja hea, kuid Euroopa Liidu kaitsekoostöö vili on küpsenud meie eesistumise ajaks siiski juhusena.

Kuid on üks teine asi, mis on meie päristeema ning kus me võiksime nii olla kui ka paista tšempionid. See on digiteema. Ma ei usu, et ID-kaardi jama meie eesistumise ajal oli juhus. Ka raamatus «Panoptikum» planeeris suli Leibowicz Praha mõrvade osakonna juhataja Vacátko paljaksröövimist ja häbistamist Pariisi kriminalistide kongressi aegu ehk  rahvusvahelisel areenil. Kuid nagu Vacátko oleme probleemiga toime tulnud ning nüüd on aeg hakata sundtegevuste asemel teostama positiivset programmi.

Eesti eesistumine võiks minna ajalukku, kui meil õnnestuks järelejäänud aja jooksul saavutada Euroopa Nõukogus direktiivi 2006/112/EC parandusettepaneku vastuvõtmine. See tähendab, et Euroopa Liidus tekiks võimalus märkimisväärselt vähendada perioodika digitellimuste käibemaksu. Selleks tuleb aga lepitada Prantsusmaa ja Tšehhi tüli, mis pole küll õnneks seotud otseselt ei nende parandusettepanekuga ega Pariisi kriminalistide kongressiga, kuid blokeerib ECOFINis parandusettepaneku vastuvõtmist. Ma usun, et Eesti diplomaatia peaks suutma sellega hakkama saada.

Tuletame lugejale meelde, et Eestis on näiteks paberlehe tellimuse käibemaks üheksa protsenti, kuid sama sisu digikujul tellimisel 20 protsenti. Kui ELi liikmesriikides üldse kehtib käibemaksusoodustus perioodikale, siis erinevus digitellimuste kahjuks on reegel. Digitellimuste käibemaksu langetamine on aga meede, millega riik saab toetada ajakirjandust, sekkumata selle sisusse – mis on hädavajalik ajal, mil Google ja Facebook võtavad (vähemalt digitaalselt arenenud Põhjamaades) lõviosa digitaalsest reklaamiturust, jättes digiteeruva ajakirjanduse nälga.

Digipöörde toetamises käibemaksusoodustusega on meie lähikonnas juba kaks pretsedenti. Eelmise aasta algusest hakkas ELi mitte kuuluvas Norra Kuningriigis kehtima nullprotsendine käibemaks nii perioodika digi- kui pabertellimustele ja ka raamatutele. Tänavu jaanuaris langetas Rootsi Kuningriik digi- ja pabertellimuste käibemaksu ühtlasele kuuele protsendile.

Ja see ei ole mingi väike Eesti või isegi Põhjamaade asi. Läinud nädalal toimus Brüsselis ajakirjandusväljaannete katusorganisatsiooni News Media Europe üldkoosolek. «Praegustes tingimustes ei pea me vastu kauem kui neli-viis aastat,» ütles Fernando de Yarza Lopez-Madrazo, kes on regionaalse Zaragoza ajalehe Heraldo omanik Hispaanias. Laua taga istunud Euroopa Liidu riikide (ja Norra) esindajad vaatasid mulle otsa ning palusid viia see teema Eesti eesistumise lauale. Ja praegu ma seda teengi. Probleemi lahendamine oleks väike samm Eestile, kuid suur samm Euroopa ajakirjandusele. Ja Eesti mainele.