Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: räpane teeb räpaseks

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Silvergate. 22. mail 2012 avaldas endine riigikogu liige Silver Meikar Postimehe arvamusküljel artikli, milles pihtis, et annetas aastatel 2009–2010 Reformierakonnale raha, mille päritolu ta ei tea. Juba päev hiljem läbis Meikar ajakirjanike spaleeri, olles teel riigiprokuratuuri. | FOTO: Mihkel Maripuu

Viis aastat tagasi oktoobris lõpetas riigiprokuratuur nn Silvergateʼi kriminaalmenetluse. Toonase juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa koostatud määrusest sai kohe legendaarne dokument ning õigus oli neil, kes ütlesid, et ehkki asjaosalised said esitatud kahtlustustest   priiks – tõendeid menetluse jätkamiseks polnud –, visisevad söed Silver Meikari süüdatud lõkkeasemel edasi.

Reformierakonna liikmed (skandaali kistud ja mõned teisedki) eelistasid selge vastutuse asemel asuda vasturünnakule, sarjati nii sõnumitoojat kui ka õiguskaitseorganeid. Teised erakonnad saagutasid, kes vähem, kes rohkem takka, segased lood rahaga aga jätkusid ja jätkuvad paraku siiani. Just seepärast ei haju ka Silvergateʼi tukiving, millest lahvatasid valusad leegid Kristen Michali ja Hanno Pevkuri konkureerimisel erakonna esimehe kohale.

«Räpane teeb räpaseks,» kõlas Michali tõdemus erakonna üldkogul ja selles suhtes on tal muidugi õigus. Võimalik, et mõne teise käitumismustri puhul poleks praegu põhjust enam vanu asju meelde tuletada. Aga klaarimata teemadel on komme ühel heal päeval pinnale kerkida ning XXXid saavad nimed.

Asjatundjad kinnitavad üksiti: erakondade rahastamise kohta on ka positiivseid märke. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) töö pole tühja läinud. Kui komisjon 2011. aasta aprillis asutati, oli poliitikute seas kahtlemata ka ootus, et see komisjon saab olema nagu komisjonid sageli – moodustatud kõlava nime pärast suitsukatteks. Kuid ERJK on olnud järjekindel ning suutnud üsna suures segaduses korda luua. Mõne kuu eest said erakonnad koguni kiita: «Paranenud on majandusaasta aruannete loetavus, ühtlustunud koostamise formaat ja nüüdseks on pea kõigi erakondade aruanded koostatud head raamatupidamistava järgides.» (ERJK protokoll 10.08.17)

Ülemääraseks rõõmustamiseks pole aga kaugeltki põhjust. ERJK on saanud päris hea ülevaate ametlikust, nähtavast rahaliikumisest, kuid jälitustegevust nad teha ei saa. Komisjoni tööst ilmneb, et pidevalt esitatakse järelepärimisi avaliku raha kohta, mis ilmselgelt on rakendatud varjatud valimiskampaania vankri ette. Must raha ei läbi erakonna kassat, see võib liikuda ühelt ettevõttelt teisele, keegi maksab mingil põhjusel kellegi arveid ja nii edasi. Käimasoleval kohtuprotsessil Keskerakonna kauaaegse esimehe Edgar Savisaare üle on avalikkuse ette jõudnud viiteid mitmele seesugusele juhtumile.

Reegleid võib teha ju igasuguseid, aga erakondadel tuleks olla aus ja see peab ka avalikkusele nii välja paistma. Päris kõike ei saa lõpuni kirjutada seaduse sättesse. Tõeliselt parandaks olukorda teistsugune poliitiline kultuur, mille poole kahjuks siiani eriti ei püüelda. Kui, siis ainult sõnades.

Tagasi üles