Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Andrus Karnau: pensioniühistu keskpanga pihtide vahel

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Andrus Karnau | FOTO: Pm

Eesti Pank avaldas eelmisel nädalal analüüsi, milles viitas pensioniühistu Tuleva ärimudeli riskidele. Eesti kõige noorem pensionifondi valitseja Tuleva on asutamisest saadik propageerinud pensioniraha investeerimist indeksfondidesse, sest nende valitsemistasu on väiksem ja oodatav pikaajaline tootlus aktiivselt juhitud fondide omast suurem.

Eesti Pank märgib oma kaks korda aastas ilmuvas finantsstabiilsuse ülevaates, et indeksfondid võivad endast kujutada süsteemset riski. Viimane väljend tähistab tõsist ohtu finantssüsteemile ja reaalmajandusele.

Teise samba indeksfondid on Eestis esialgu veel väga väikse mahuga. Teise samba 3,5 miljardist on indeksfondides umbes 50 miljonit, aga kõikide indeksfondide kasvutempo on ülikiire. Sellised passiivselt raha paigutavad fondid on praegu kõige populaarsemad, pensionikogujad näevad neis päästerõngast, mis annaks suuremat tulu. Miks see nii on? Sest Tuleva agressiivne turundus on üles ehitatud seniste fondivalitsejate kritiseerimisele, rünnates ennekõike suurt haldustasu. «Kuna puudub tõestus, et aktiivne juhtimine investoritele väärtust looks, siis Tuleva pensionikogujate raha sellele ei kuluta,» ütles Tuleva fondijuht Tõnu Pekk märtsis Postimehele.

Eesti Pank viitab oma analüüsis, et indeksfondide osakaal on Ameerika Ühendriikides kiiresti kasvanud, kümne aastaga (2006–2016) kümnelt protsendilt 27-le. Eestis on see osakaal praegu, nagu öeldud, umbes 1,5 protsenti pensionivaradest.

Keskpanga analüütikute meelest peitubki indeksfondide risk nende aina suuremas populaarsuses. Koos mahu kasvuga on kasvanud ka risk. Kuna fondid paigutavad oma raha ühtede ja samade ettevõtete väärtpaberitesse, mõjutavad ühed ja samad firmad  korraga paljusid fonde. Kusjuures indekseis on ebaproportsionaalselt suurema osakaaluga just suurema kapitalisatsiooniga firmad. Indeks toob tulu, aga võib tuua ka languse. Aktiivse juhtimiseta pole riske võimalik hajutada.

Indeksfondide suur osakaal võib tekitada hinnamulle: kui kõik ostavad ja müüvad korraga ühtesid ja samu väärtpabereid, ei peegelda börsihind enam adekvaatselt investorite ootust. Kui suur hulk investoreid investeerib ühtmoodi, siis kriisi ajal nad ka müüvad ühtmoodi, võimendades nii probleeme veelgi. Ühesõnaga, Eesti Pank näeb indeksfondides rahamaailma süsteemset riski. Eesti Panga soovitus on, et kogumisaja lõpus tasub indeksfondidest raha välja võtta ja paigutada väiksema riskiga fondidesse.

Tuleva on oma fonde serveerinud justkui revolutsiooni või vähemalt imerohtu kehva tootlusega teisele pensionisambale. OECD viimane pensioniraport ainult kinnitas seda teadmist. Viimase kümne aasta jooksul (2006–2016) on Eesti pensionifondid OECD riikide seas viimasel kohal, nominaaltootlusega eelmisel aastal 1,1 protsenti ja reaaltootlusega miinus 1,8 protsenti.

Tartu Ülikooli professor Raul Eamets võrdles seda uudist kommenteerides meie pensionifonde raha põletamisega. «Praegu on tehtud selline süsteem, mis on kasulik pankadele ja inimestele pikas perspektiivis mitte,» ütles Eamets.

Tuleva lubadustest on kõige agaramalt kinni haaranud LHV kliendid. LHV oli kunagi protestipank, kelle fondidesse viisid oma raha vanades pankades pettunud. Nüüd otsivad need investorid imeveskit Tulevast. Tuleva kasvule seab piirid see, et ainult umbes iga kümnes pensionikoguja on valmis fondi vahetama. Ülejäänutel näib olevat ükskõik.

Eesti Panga analüüs ütleb, et riskideta investeeringuid pole olemas. Seega pole ka imerohtu pensionifondide tootluse kasvatamiseks.

Tagasi üles