Ants Nõmper: õigusteaduskond ei karda konkurentsi

Ants Nõmper Foto: Ellex Raidla

Süüdistus, nagu sooviks Tartu Ülikool õigusõppe rahastamise diskussiooni varjus Tallinna konkurentidest lahti saada, pole õige, sest sisuliselt kolm õppekava omavahel ei konkureeri, kirjutab Tartu Ülikooli nõukogu liige ja õppejõud, advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivpartner Ants Nõmper.

Hea meel on näha, et Tartu Ülikooli (TÜ) õigusteaduskonna käekäigu pärast valutatakse südant nii Tallinnas kui ka Tartus, nii Toomemäel kui ka Toompeal, nii professorite kui ka praktikute poolel. Kahjuks on viimasel ajal kõlama jäänud süüdistus, nagu sooviks Tartu Ülikool selle diskussiooni varjus hoopis oma Tallinna konkurentidest lahti saada (vt Peeter Järvelaid, «Õigusharidus Eestis vajab saneerimist», PM 10.10). Selline väide ei ole õige ning taandab tõsise mure argipäevaseks turukonkurentsiks.

Ülikoolidevaheline konkurents on igapäevane ja edasiviiv nähtus. See, et Eestis saab kõrgharidust omandada mitmes linnades ja mitmes ülikoolis ning kohati ka kattuvates valdkondades, on väärtus. Selle väärtuse tekkimise nurgakivi on ülikooli autonoomia, mis on Eestis ka ülikooliseadusesse kirjutatud.

Selleks et mõista, kui edukalt on ülikoolid oma autonoomiat realiseerinud, tuleks vaadata, kuidas hindavad ülikooli akadeemilised kolleegid ja turujõud. Eriti just viimaste antud hinnang peegeldab seda, kas esineb konkurents, mida TÜ väidetavalt kardab.

Alustagem akadeemiliste hindajate hinnangutest. Viimane rahvusvaheline hinnang kolme ülikooli õigusteaduskonnale pärineb aastast 2016. Seal on leitud, et sisuliselt kolme ülikooli õppekavad ei konkureeri. Tallinna Ülikool (TLÜ) rahuldavat elukestva õppe ja mittetüüpiliste õigustudengite vajadusi ning on keskendunud eelkõige politseinike, päästeametnike ja muude avalike teenistujate õpetamisele. Siinkohal ei mõtle hindajad klassikalisi juristi elukutseid. Tallinna Tehnikaülikoolil (TTÜ) olevat valdkondi ühendav lähenemine ning fookus suunatud rahvusvahelisele tegevusele. Jällegi pole tegemist Eesti õigusteaduse arendamisele ja klassikaliste õiguselukutsete esindajate väljaõppele panustamisega. Seega ei konkureeri Eesti ülikoolide õigusõpe omavahel ning ühe või teise õppekava kadumine ei vähendaks konkurentsi, vaid lihtsalt vaesestaks õigusharidust.

Turujõudude hinnang õigusharidusele on ühene: klassikaliste juristi erialade ettevalmistus on vajalikul tasemel ainult Tartu Ülikoolis. Klassikalisteks juristi erialadeks võib ilmselt pidada kohtuniku, prokuröri, notari ja advokaadi ametit. Eesti kohtunikkond koosneb 2017. aasta oktoobris 231 kohtunikust. Nendest täpselt 200 on lõpetanud TÜ, üks TTÜ ja mitte ükski TLÜ.

Kui võtta arvesse ka õigusteadust õpetavate ülikoolide õiguseellased − TLÜ puhul Akadeemia Nord, TTÜ puhul Veritas, Concordia ja Audentes ning TÜ puhul Õigusinstituut −, saab TÜ juurde 11, TTÜ 12 ja TLÜ kaks kohtunikku. Muide, täpselt sama arvuga ehk kahe kohtunikuga on Eesti kohtunikkonda panustanud ka Peterburi Riiklik Ülikool, ent ometi me ei räägi, et TÜ konkureerib Peterburi Ülikooliga.

Notaritega on olukord sama. Eestis tegutsevast 93 notarist on 89 pärit TÜst, üks TTÜst ja üks TLÜst ning kaks Venemaa ülikoolidest. Prokuratuuri liikmeskonnas on praegu 189 prokuröri ja neist 160 on lõpetanud TÜ. TTÜst on pärit neli ja TLÜst üks prokurör. Ülejäänud 24 prokuröri on lõpetanud mõne muu ülikooli, sh TÜ, TTÜ või TLÜ eelkäijaks olnu või mõne välismaa ülikooli.

Kõige suurema liikmeskonnaga on Eesti Advokatuur, kuid ka siin pole ülikoolide arvestuses pilt teistsugune. 781 advokaati on õpingud läbinud TÜs või selle õiguseellases, 43 advokaati TTÜs ja 29 advokaati TLÜs. Välismaal vajaliku hariduse omandanud advokaate on 83. Seega, kui TÜ õigushariduse andmisel kellegagi konkureerib, siis välismaa ülikoolidega.

See ei tähenda, et TTÜs ja TLÜs omandatav õigusharidus oleks kõlbmatu ja neil tuleks õigushariduse andmine ära keelata. See lihtsalt kinnitab, et ülikoolide vahel on eluterve tööjaotus. Tudeng, kes tahab karjääri teha klassikalisel õiguserialal, valib TÜ. Teistel eesmärkidel juurat õppivatele tudengitele on TLÜ ja TTÜ väga sobivad.

TTÜ ja TLÜ sulgemine ei aita kuidagi lahendada ka TÜ õigusõppe peamist probleemi: õppejõudude madalat tasu. Kuna TTÜ ja TLÜ ei keskendugi klassikaliste õiguserialade tudengite koolitamisele, siis ei ole põhjust arvata, et nad on õppejõudude palgad üles löönud või TÜst õppejõud ära meelitanud. Palgaprobleemi põhjused on ikka mujal kui ülikoolide omavahelises konkurentsis. Seetõttu tuleks tervitada iga sammu, mis aitab õigusõppesse raha juurde tuua, isegi kui selline samm oleks ebapopulaarne tudengite või valijate seas. Erasektori panuse suurendamine on ka vajalik ja siin saan kinnitada, et Ellex Raidla advokaadibüroo on olnud eeskujuks teistele ning panustanud viimase kümne aasta jooksul õigusharidusse stipendiumitena üle 100 000 euro ning jätkame seda teed ka edaspidi.

Seega on õige teemapüstitus, kuidas tagada Eestis kohtunike, advokaatide, notarite ja prokuröride väljaõpe ka tulevikus, mitte see, kas TÜ peab konkurentsis vastu. Soovin ka TLÜ-le ja TTÜ-le jõudu õigushariduse andmisel ja oma rolli täitmisel ning palun hoidugem süüdistustest, nagu oleks kellelgi plaan konkurente hävitada.

Autor tänab artiklis esitatud arvandmete eest Eesti Advokatuuri, riigikohut, riigiprokuratuuri ja Eesti Notarite Koda.