Ei mäletagi, et varem oleks olnud nii ränka töötüli ühes suures erafirmas. Rakvere lihatööstuse mainekahju on praeguseks juba palju suurem, kui oleks olnud kulu õigel hetkel sammu töötajate poole astudes ning kasvõi veidigi palka tõstes.
Kristi Malmberg: ohtlik mäng inimväärikusega
8. november 2017, 17:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajate streigile on juba lisandunud Talleggi töötajate avaldus. Ohtlik lumepall on veerema lükatud ning Rakvere lihatööstuse ja Talleggi ühisel juhil Anne Merel on, mille üle praegu mõelda. Arukas, ettenägelik ja diplomaatiline juht poleks asjal lasknud üldse nii kaugele minna, praeguseks pidanuks lahendus olema leitud.
Ent kas asi on üldse Anne Meres? Tema on ju vaid Balti üksuste tegevjuht, kes saab suuniseid ülevalt poolt. Just eile tuli uudis, et Rakvere Lihakombinaadi ja Talleggi omanik ning Põhjamaade suurima toidutootja HKScan kukkus kolmandas kvartalis korralikku kahjumisse. HKScani tegevjuht Jari Latvanen nimetas tulemust selgeks pettumuseks ning rääkis kokkuhoiust ja efektiivsuse suurendamisest.
Seega on Anne Mere ilmselt keerukas olukorras. Aastaid väikese palga peal virelenud töötajatel on mõõt täis, ent ülemused nõuavad eelarvest kinnipidamist või hoopis kärpeid. Tõele au andes polnud HKScan Eesti keskmine palk mulluse majandusaasta aruande järgi ka nii kohutavalt väike, ulatudes 1036 euroni, kuid see ei tähenda loomulikult, et sellist palka saavad kõik töölised.
Kui väide, et osa töötajate palk pole Rakvere lihatööstuses tõusnud kümme või rohkemgi aastat, vastab kasvõi osaliselt tõele, on selle tööstuse juhtimiskultuuriga midagi väga mäda. See on erakordselt lugupidamatu töötajate suhtes ning praeguste nõudmiste esitajatel on seni olnud hobuse kannatus.
Palk pole ainult peotäis raha, mille eest saad kuu aega leiba ja vorsti osta. Palk on oluline osa meie enesehinnangust, sellest, kuidas me ennast ja teisi hindame. Väga väike töötasu tähendab paljude jaoks elamist pidevas alandustundes, mis muuhulgas võis olla Rakvere lihatööstuse tapamaja streigi käivitaja.
Streik algas oktoobris, enne seda augusti lõpus tuli aga rõõmus uudis keskmise palga eriti kiirest kasvust viimastes kvartalites. Mida tunneb sellist teadet lugedes inimene, kelle palk pole tõusnud aastaid? Miks teda pole kümme aastat väärtustatud? Läbi aastate kehva palka maksnud tööandjatel on ka endal kehv maine, nende juurde minnakse tööle siis, kui tõesti enam kuhugi mujale ei saa. Rakvere lihatööstus, muide, otsib kogu aeg töötajaid.
Selge see, et ühe erafirma eesmärk on kasumit teenida. Selle üle, kas seda on mõistlik teha töötajate eneseväärikuse arvel, tasub aga tõsiselt mõelda. Halb maine tööandjana on valus bumerang, eriti olukorras, kus Eestis on juba arvestatav tööjõupuudus.