Spioon.

FOTO: Internet

Möödunud nädalavahetusel pidas kapo kinni Venemaa kodaniku, keda kahtlustatakse Vene eriteenistuste kasuks töötamises. Väidetavalt valmistas ta ette küberrünnakut Eesti riigiasutuste vastu. Selle aasta mais saadeti välja kaks Vene Narva konsulaadi töötajat, kel olid diplomaatide jaoks kohatud sidemed kohalike ametnikega. Enne seda mõisteti vangi Venemaa kodanik, kes oli töötanud sõjaluure GRU kasuks. Vene eriteenistustega seotud intsidendid on muutunud sagedasteks ning ka kaitsepolitseiameti viimased aastaraamatud on viidanud nende aktiivsuse kasvule. Sarnastele tendentsidele on osutanud ka teiste riikide vastuluureorganid. Näiteks hiljuti esitletud Tšehhi BISi aastaraamatus on samuti kirjeldatud Vene luurajate tegevuse ning Venemaalt lähtuvate küberrünnete intensiivistumist.

Nõukogude Liidus omas KGB tohutut mõju, tegeles piiri taga spionaaži ja destabiliseerimisega, ent kui NSV Liit lagunes, siis  nõrgenesid ajuti ka Vene eriteenistused. Vladimir Putini võimuletulekuga algas ka Vene eriteenistuste uuestisünd ning tugevdamine, ehkki samal ajal tegi Putini-Venemaa pragmaatilistel põhjustel veel lääneriikidega koostööd. Uus ajastu algas Putini käesoleva presidendiametiajaga 2012. aastal, mille vältel on ta rakendanud eriteenistusi aktiivselt oma sisepoliitiliste vastaste mahasurumiseks ning laialdaseks destabiliseerimiskampaaniaks välismaal, lootes ehitada üles uut ning talle sobivat maailmakorda.

Nüüd ollakse jõutud olukorrani, milles Venemaa läänepoolsetes naaberriikides ja lääneriikides näevad paljud Venemaad ohuna. See oht ei peitu mitte otsese sõjategevuse alguses, vaid pigem erinevates varjatud ning poliitilistes operatsioonides, mida Vene eriteenistused eri rinnetel läbi viivad. Kusjuures need eriteenistused on hästi finantseeritud, agressiivsed ja väga aktiivsed ning neid ei piira diplomaatia ega poliitiliste jõudude kontroll.

Kui nõukogude ajal oli KGB oma võimsusele vaatamata võimude kontrolli all, siis nüüd on endised KGB ja teiste eriteenistuste töötajad ühes oma erialale omaste kiiksude ning kinnisideedega Venemaal võimul ning neid ei kontrolli keegi. Nende keskseks kinnisideeks on skisofreeniline luul, et Venemaa elab erinevate sise-ja välisvaenlaste piiramisrõngas.

Venemaa naabrite ja lääneriikide jaoks on selles olukorras eriti suur roll küberturvalisusel. Nüüdisaegsed tehnoloogiad võimaldavad teha laiaulatuslikke küberründeid ning sissetunge teiste riikide internetiväljale ning sotsiaalmeediasse. Risk vahele jääda on seejuures väike, nagu ka oht Venemaa mainet kahjustada, kuna rünnakuid panevad toime häkkerite grupeeringud, mis formaalselt pole kuidagi seotud Venemaa ega selle eriteenistustega.