Tarmo Pikner: abilinnapeade kupeldamine ehk Novembrirevolutsioon

Aivar Riisalu. Foto: Margus Ansu

Missinduslik kupeldamisskandaal on muutunud ohtlikuks nakkushaiguseks ja see on üle kandunud poliitikute tallermaale, kus kupeldatakse poliitmängureid, kirjutab kolumnist Tarmo Pikner.

Tõsi, Tartu linnapeaks meie (nalja)mees Aivar Riisalu küll ei saanud, kuid seda ta vähemalt üritas. Seekordsetel valimistel otsustas Riisalu kandideerida IRLi ridades. Kuna Tartus valimised võitnud Reformierakond IRLi võimukoalitsiooni ei kaasanud, jäi Riisalu käeulatuses olnud abilinnapea kohast ilma.

Siin tulid appi endised kamraadid Keskerakonnast, kelle ridades Riisalu aastaid riigikogulase tooli nühkinud, ja ennäe imet – kupeldatigi mees Tartu linnavolikogust Tallinna otse abilinnapea toolile.

Vastutasuks kupeldas Keskerakond Tartu abilinnapeaks endise Tallinna linnavalitsuse munitsipaalpolitsei ja turgude ülema Monica Ranna. Pariteetne mängijate vahetuskaup. Igas professionaalses pallikoondises ostetakse ja vahetatakse omavahel mängijaid, miks siis mitte professionaalsetes (?) linnavalitsustes.

Monica Rand Foto: Erakogu

Kuigi valimisvõitluses räägiti palju Tallinna-Helsingi tunnelist ehk Talsingist, suubus tegelikkus hoopiski Taltari-nimelisse tunneliprojekti.

Briljantroheliste partei teel riigikokku

Ega selline poliitkupeldamise juhtum teab mis üllatus olnudki – vaid paar päeva varem oli tegelik üllatus juba ära tehtud, mil Tallinna linnapeakandidaadile Taavi Aasale (?) kargas pähe mõte kaasata kaasamise abilinnapeaks roheliste partei juht Züleyxa Izmailova.

Valimiskampaania ajal Neoonroheliste nime all esitatud muusikaline etteaste oli nii briljantselt läbi viidud, et briljantroheliste partei pääses eneselegi ootamatult võimule. Esialgu ollakse võimu juures küll botaanikaaias ja all-linnas, kuid kaugel riigikogu valimisedki on.

Ja nii ongi vasakpööre riigis salamahti toimunud, samal ajal kui kõik ülejäänud parteid kaklevad kitsal paremtiival ja ei märkagi, kuidas novembrirevolutsiooni läbi viiakse. Oleks paras aeg oktoobrirevolutsiooni tulemusi meenutada.

Briljantne käik oli ka valimismöllus toimunud Mart Luige vangerdus, kelle ostis Sõõrumaa-Mõisa palliklubilt ära IRL. Klubivahetus oli igati õigustatud – tasuks tuli Tallinna linnavolikogu aseesimehe koht. Niisiis, pole meie tuntud ärimehed nii rikkad ja kõikvõimsad midagi, nagu neid on kujutatud, ülemaksjaid leidub ka mitte-ärimeeste seas.

Putukamürgid keelu alla

Korruptsioonivastane putukamürk «Mr. Aeg» võeti Tallinna valimiskarussellis küll suure kära saatel kasutusele, kuid see osutus mittesurmavaks relvaks ja keskerakondlik linnavõim jätkab sealt, kus savisaarlased lõpetasid.

Pealegi, briljantroheliste üks koalitsiooninõue Keskerakonnale oli, et igasuguste mürkide kasutamine Tallinnas tuleb edaspidi keelata. Niisiis, «Mr. Aeg» lisati keelatud ainete nimistusse. Vähemalt aitab selline otsus Reidi teeperved haljendama lüüa ja remmelgad pääsevad hukust.

Kui juba linnapeade abide sisseostmiseks on läinud, siis ootan tõsiselt aega, mil tuuakse sisse mõne demokraatliku välisriigi tippmängija. Nimelt, nagu ma eelmises kolumnis («Tule põrgu appi!», PM 31.10) viisakalt märku andsin, ei saada meie riigis hästi aru võimude lahususe printsiibist.

Nüüd oleme taas sama lõhkise küna ees – ka Tartu ametimehed (tallinlaste kõrval) jagasid tähtsad ametid ära enne, kui üldsegi nende tööandja on volikogu näol kokku tulnud. Brüsselist volikogu esimehe kavatsustega naasnud Marju Lauristin oleks ju võinud seletada, kuidas kaugel Euroopas selliseid asju aetakse, kuid sotse ei lastud seekord üldse lauale ligigi.

Ostes sisse näiteks Soomest Kajaani linnast abilinnapea, teeks see vähemalt selgeks, kes on linnaametnik ja kes poliitik, ehk kes kellele ülesandeid annab ja kes peab hakkama tööd tegema.

PS. Keegi võib ju ülaltoodut ka poliitiliseks prostitutsiooniks nimetada, kuid mina nii vängeid väljendeid ei kasutaks. Pealegi võib inimõiguslaste äpp klassifitseerida sellise väljendi rassiviha alla ja hoidku lõunamerekuningas selle eest.