Hiljuti näitasime, et kohati on Lõuna-Eestis telliskivide saamisega suuri raskusi, sest läheduses ei ole ühtegi telliskivitehast, nõnda, et sageli tuleb telliskive väga kaugelt vedada ja see ei te telliskivi mitte ainult kalliks, vaid ka raskesti kättesaadavaks, sest telliskivikaubandus on meil veel võrdlemisi vähe arenenenud.
Postimees 1938. aastal: kallid telliskivid
Selle nähtuse kõrvaldamiseks soovitasime vastavatel asutistel astuda selleks samme, et Lõuna-Eesti ei oleks telliskivide saamise poolest Põhja-Eestist halvemas olukorras, sest teatavasti asuvad seal meie suuremad telliskivitehased.
Kui aastaid tagasi asuti riigi poolt telliskivitehaste ehitamisele, siis loodeti ja seda ka seleteti, et sellega saab telliskivi kättesaadavamaks ja alaneb ka telliskivide hind, nõnda et tulekindlate majade ehitamine muutub kergemaks ja odavamaks. Kahjuks on aga olukord telliskiviturul arenenud otse vastupidises suunas, nõnda et telliskivide hind ei ole mitte langenud, vaid on viimase nelja aasta jooksul pidevalt tõusnud.
Telliskivi hinna tõus ei ole arusaadavalt olnud tulekindlate ehituste püstitamisele mitte kasuks, vaid ta on seda palju pidurdanud ja kui valitsus tahab nende ehituste poliitikat ajada, siis tuleb vähemalt kivihindade tõus seisma panna, kui ei saada mitte hindu alandada. 06.11.1938