Ajaloolane Postimehe AK erinumbris: Ameerikas saanuks Leninist Rockefeller

Postimehe arvamus- ja kultuurilisa AK Oktoobrirevolutsiooni erinumber 04.11.17. Foto: Neeme Korv

Venemaal andekatele inimestele võimalusi ei olnud ja see, mida Lenin hiljem oma elu jooksul korda saatis, oli kättemaks ühiskonnale ja oma maale, räägib Postimehe usutluses Venemaa ajaloolane Vassili Žarkov.

Žarkov ütleb homme ilmuvas Postimehe arvamus- ja kultuurilisa AK Oktoobrirevolutsiooni 100. aastapäevale pühendatud erinumbris, et Uljanovite perekonna maalt avastati naftat ning pere andekatest lastest võinuks riigikukutajate asemel saada kohalikud Rockefellerid. «Kui Lenin oleks sündinud kuskil mujal kui mahajäänud Vene impeeriumis, oleks ta saatus teistsuguseks kujunenud,» on Žarkov veenunud. Kuid Venemaa ei olnud ega ole Ameerika.

«Vanakesel Marxil oli õigus – revolutsioonid on tõepoolest ajaloo vedurid,» leiab ajaloolasest arvamustoimetaja Taavi Minnik erinumbri essees. «Muuhulgas on need vedanud ka meie ajalugu ning tänu sellele elamegi praegu just sellises Euroopas ning Eestis.

Kuid mis õieti juhtus 1917. aastal Petrogradis – kas see, mida Nõukogude kool meile pähe määris, oli lausvale või oli ajupesu seas ka terake tõtt? Millist mõju avaldas revolutsoon meie kirjandusele, filmidele, kujutavale kunstile? Kuidas käidi oktoobripühade rongkäikudes? Neilegi küsimustele üritab AK vastust leida.

Kes eestlastest osalesid 100 aastat tagasi revolutsioonilistes sündmustes ja kuidas mõjutas Eestit riigipööre Venemaal, analüüsib ajaloona Mari-Leen Tammela. Kirjandustoimetaja Alvar Loog teeb aga põhjaliku ülevaate Suurele Oktoobrile pühendatud luulest. Keelemees Peeter Päll annab nõu, kuidas punasündmusi, -asutusi ja -ameteid õigesti kirja panna.

Homme (laupäeval 4. novembril ilmuva) Postimehe AK erinumbri «Punane oktoober») kaaneplakatil seisab aga mõistagi Lenin – maailma kõige inimlikum inimene.