Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Henrik Roonemaa: kõik saab varsti korda (9)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Henrik Roonemaa
Henrik Roonemaa Foto: Peeter Langovits

Juba mitu kuud tegelen ma oma elust üleliigse info eemaldamisega. Neid minuteid, mida ma Facebookis, Google’is, Twitteris või mujal olles kulutan, on lihtsalt liiga palju.

Nii olen ma oma telefonist välja visanud Facebooki ja Twitteri äpid. Facebookis tegin kõva reha selle osas, keda ma jälgin, ja Instagrami panin sisuliselt üldse kinni, loobudes jälgimast kõiki peale oma abikaasa.

Juba aastaid olen ma oma telefonides maha keeranud kõikvõimalikud piuksatused ja helinad ning kinni pannud kõik teadaanded, mis vähegi võimalik. Ma tahan ise otsustada selle üle, mida, kunas ja miks ma tahan mõnest äpist vaadata.

Viimase asjana on veel jäänud kinni keeratata teavitused saabunud e-kirjadest, aga ka selle teen ma lähemate päevade jooksul ära. Mitte keegi, kes mulle e-maili saadab, ei pea kohe vastust ootama.

Aga ka sellest ei piisa veel. Viimase aasta jooksul olen ma õppinud mitte pöörama tähelepanu meediale, kui mõni suur sündmus on parajasti hüsteeriafaasis.

Muidugi ma tean, kuidas see inimeste peal töötab. Ilmselt on tung ohuolukorras infot saada lausa füüsiline reaktsioon. Ellujäämiseks vajalik käitumine.

Hüsteeriafaasis on aga suurest madinast tolm nii üleval, et selles ei ole võimalik mitte midagi selgelt näha. Kas Donald Trumpi presidendiks saamisega tuleb maailmalõpp? Kas Taavi Rõivas on õudne inimene? Kas politsei käitus tulistades õigesti või valesti? Kõigil on esimese 24 tunni jooksul oma arvamus, kõik on närvis, kõik tundub nii kole. Sellises olukorras tolmu sees kätega rapsida ja paanitseda pole lihtsalt mõtet. Veidi aja pärast läheb pilt palju selgemaks.

Nii jõuangi ma ka loomulikult ID-kaardi juurde, mille uuendamise saaga on praeguseks hüsteeriafaasi jõudnud. Uudiseid lugedes tundub, et kohe-kohe kukub terve meie riik kokku.

Tegelikult see muidugi nii ei ole. Ärge muretsege, mitte midagi ei juhtu. Juurdlust toimetavad asjatundjad. Meie andmed on kaitstud, kõik kaardid saavad ajapikku uuendatud. Eesti riik jääb püsima. Me ei ärka homme üles ega avasta, et Jüri Ratase asemel istub Toompeal keegi tundmatu häkker. Eesti ei muutu kogu maailma naerualuseks, me ei ole sunnitud oma e-teenuseid igaveseks kinni panema. Kõik saab korda.

Kahtlemata on tähtis selliseid sündmusi kriitiliselt kajastada, aga hüsteeria ei ole õigustatud ega kellelegi vajalik. Väga paljud meist kasutavad pangas käimiseks ja muudeks toimetusteks üldsegi mobiil-ID võimalust ning mitte kellelgi neist ei peaks oma kaardi uuendamisega nii kiire olema, et praegu öösiti üleval istuda ja riiki kiruda. Aega on, võtke rahulikult.

Tehnoloogias on tagasilöögid alati võimalikud. Süsteemid lähevad katki, leitakse turvaauke, midagi ei tööta nii, nagu vaja. Oluline on, et need tehakse korda ja kõik saavad rahulikult edasi minna.

Praegu on erakorraline olukord ja ükski Eesti ametnik ega poliitik ei ole selles ilmselt süüdi. Ka meie ID-kaart pole süüdi. Spetsialistid teevad oma une ja perede arvelt töötunde, et see asi võimalikult kiiresti korda saaks. Ja saabki.

Eesti e-riigi jaoks on väljas sajandi suurim torm. Kui väljas lõõtsutaks päriselt sajandi suurim torm, siis ei tunneks enamik meist ju vajadust minna merele purjekaga lõbusõitu tegema või metsa piknikule? Seejuures tõsimeeli oodates, et päästeteenistus peaks suutma tuhat tormisel merel purjekatega õõtsuvat algajat korraga üles korjata. Ei. Kui on erakorraline olukord, on mõistlik sellega leppida ja mitte oma nina välja pista, kui just hirmsasti vaja pole.

Sest varsti läheb torm üle ja elu saab edasi minna.

Tagasi üles