Kristiina Baum: armusuhted, pereelu ja seks süüria põgenike silmade kaudu

Kristiina Baum. Foto: Toni Läänsalu / Postimees

Kui rootslasele on tähtsad töö ja raha, siis araablasele naine ja seks, armukadedusest võib mees naise lausa ära tappa, kirjutab arvamusportaali Rootsis elav kolumnist Kristiina Baum.

Migratsiooniameti andmetel taotles Rootsis tunamullu asüüli üle 160 000 inimese. See arv on tublisti kahanenud ja tänavu küündib see näitaja napilt üle 20 000.

Mul on olnud võimalus vestelda Süüriast kaks aastat tagasi põgenikelainega Rootsi tulnud noormehega elust Euroopas, pereelust ja seksist.

Tema lugu algab täpselt kaks aastat tagasi, kui talle anti pärast Süürias alanud rahutusi ühel päeval otsustada, kas ta astub kodumaal sõjaväkke või pageb. Noormees otsustas viimase kasuks ning kuna tal oli Rootsis kaks sugulast ja paar sõpra ees, alustas ta kahenädalast rännakut läbi Saksamaa Põhjamaadesse. Samasuguse otsuse olid toona teinud kümned tuhanded sõjapõgenikud.

14-kuud pidi süürlane ootama pagulaslaagris, enne kui ta sai Rootsis ametlikult varjupaiga. Otsus anda noormehele aastaks ja kuuks asüüli tehti pärast kolmetunnist vestlust, kus peamiselt uuriti, kuidas ta end tunneb, kuidas ta sai Euroopasse ja mida ta hakkab siin tegema.

Tänaseks on ajutine elamisluba aegunud ning teinegi, seekord pooletunnine intervjuu seljataga ja kaheaastane pikendus käes.

«Meil nii ei saa»

Esimest korda Euroopas olevale süürlasele tundub uus kodumaa kohati väga kummaline ja arusaamatu, samas põnev. Suisa vääraks on ta nimetanud inimsuhteid ja pereelu puudutavat.

«Rootslased on väga antisotsiaalsed,» leiab süürlane. «Nad elavad üksteise kõrval aastaid aga ei suhtle, ei külasta üksteist ega sõltu üksteisest. Rootslased justkui kardaks omavahel teeneid vahetada, eriti kui naabriks on pagulane. Ükskõiksus ja hoolimatus peegeldub eriti hästi suhetes ja pereelus.»

Mehele jääb arusaamatuks, miks rootslased, kes on pikalt koos elanud, ei hangi lapsi ega abiellu. «Ja siis, pärast kümmet aastat ärgatakse ja hakatakse kõike tahtma,» imestab ta ja küsib, millega on kaks täiskasvanud inimest terve oma koosveedetud aja siis sisustanud. Sellisel kooselul ei näe ta sügavamat mõtet ja arvab, et just seetõttu on Rootsis nõnda palju LGBT-inimesi.

Ka see, et lapsed jätavad kodu maha nõnda varakult, hilises teismeeas, on midagi kummalist. Tema kodumaal peab lahkumiseks mõjuv põhjus olema ja tavaliselt on selleks abielu.

Rootsi noori peab ta väga piirideta ja vabameelselt kasvatatuks. Nad tohivad kõike teha ja pole kedagi, kes keelaks.

«Meil nii ei saa. Poiss ja tüdruk ei tohi enne abielu kahekesi jääda, ja tüdruk peab olema kindlasti süütu. Peale paarikuist tutvust tavaliselt abiellutakse ja kokku jäädakse üldjuhul terveks eluks.» Samas teadis ta rääkida, et selle ideaali kõrval leidub küllaga suhteid, mis «nõuetele» ei vasta. Ainult et Süürias on kõik varjatum ja avalik hukkamõist tugevam.

Näiteks on armukestega kohtumiseks erilised kohvikud, kus omanik kasseerib iga seal veedetud tunni eest kindla summa. Paarike saab tellida kergemaid suupisteid ja nautida üksteise seltsi pisikeses kardinatega eraldatud nurgas. Noorte vallaliste naistega kohtuvad maiamad agaralt, lubatud on siiski vaid anaalseks, sest neiu peab säilitama süütuse abielueani.

Leidub ka ööklubisid, kus tantsitakse meestele ja kus nad saavad valida endale õhtuks igavust peletava kaasa.

Minu vestluskaaslase paaril sõbral on olnud rootslannadest tüdruksõbrad. Suhted on siiski jäänud lühikeseks. Noored Euroopa neiud pole harjunud sellega, et mees otsustab, kuhu minnakse ja mida tehakse, kellega ja kunas neiu tohib kohtuda ega ka sellega, et peab leivad kohe ühte kappi panema.

Vaid kättemaks toob rahu hinge tagasi

Jälgisin ka mina Eestis toimuvat kohtuprotsessi, mis käsitleb pagulasena Eestisse saabunud ning äkkvihas enda naise põlema süüdanud noore süürlase kuritegu. Mõni aeg tagasi tuli teade, et mees mõisteti kümneks aastaks vangi.

Töö viib mind kokku paljude Stockholmi pagenud süürlastega, kellega koos püüame seda müstilist vasakult paremale kulgevat kirjakeelt õppida. Need süürlased, keda mina tunnen, on samuti pigem äkilise iseloomuga. Mingid asjad, nagu nende endi või pereliikmete tahtlik solvamine, viib nad sekundiga teise dimensiooni: nende viha lahvatab keema ja nad ei mõtle enam kainelt.

Kui rääkisin Eestis juhtunust õpilastele, kinnitas üks muidu väga rahulik ja soliidne vanem süürlane, et sellisel vihahetkel on ka tema võimeline tapma. Siis ei hooli ta muust kui enda või oma pere au taastamisest. Vaid kättemaks toob rahu hinge tagasi.

Eestis kuriteo toime pannud süürlane karistas oma naist osaliselt armukadeduse pärast. Minu tuttavad süürlased on samuti loomult äärmiselt armukadedad. Kui neid huvitab mõni neiu ja nad hakkavad kurameerima temaga, kujutavad kõik meestuttavad, iseäranis meessugulased, nende arvates väljavalitule potentsiaalset ohtu. Seetõttu valvatakse kiivalt, et naine ei jääks kuskile omapäi.

Meeste sõnul on ka kuumaverelised naised ise väga altid armusuhetele ning kuum pilk või puudutus äratab naises soovi astuda vahekorda. See on enam kui piisav argument naisel silma peal hoidmiseks ja kui vähegi võimalik, proovib mees ka naise aja igakülgselt sisustada. See tagab kontrolli näol turvatunde.

Saunatava kui barbaarsus

Araablased suhtlevad palju žestidega ja kehakeeles – milleks sõnu raisata. Nende armusuhetes on palju varjatut, mida rootslase silm ei tuvasta. Nii jäetakse salamärke kohtumise päeva või kellaaja kohta üsna avalikult, nagu ka varjatud sõnumeid ja teateid otse pealtvaatajate silme alla.

Kui rootslasele on tähtsad töö ja raha, siis araablasele naine ja seks. Ühele 15 aastat abielus olnud süürlasele ei meenunud kordagi, kus nad naisega omapäi jäädes poleks nautinud armurõõme. Ta kinnitas, et vanainimeste asja tehakse ikka mitu korda päevas, teisiti pole mõeldav. Seks on lahendus kõigele.

Kui neile seepeale eestlaste saunatraditsioonist rääkisin, seal hulgas segasaunast ja toonitasin, et külmaverelised nagu me oleme, võime üksteise kõrval istuda ka ilma, et meie vahel seksuaalne pinge tõuseks, raputasid nad päid.

Esiteks pidasid nad lähedust ilma seksuaalse vahekorrata millekski väga mõeldamatuks. Teiseks pidasid nad saunatava väga barbaarseks – paljast ihu näidatakse nende hinnangul vaid pereliikmetele, mees naisele ja naine mehele, mitte kunagi aga võõrastele ega teretuttavatele.

---

Kristiina Baum töötab Rootsis täiskasvanute keeleõpetajana. Eestis on ta keeletunde andnud põhikooli õpilastele. Rootsiga on ta tihedalt seotud 1991. aastast alates. Samuti on ta üle kümne aasta töötanud ajakirjanduses, eeskätt raadiokanalites, nagu näiteks Kuku, Vikerraadio, Tartu Pereraadio, aga ka Lidingö raadio Rootsis. Veel on ta kaks aastat tegutsenud reporterina maakonnaajalehes Sakala. Hariduselt on ta bioloog.