Päeva karikatuur 31.10

FOTO: Urmas Nemvalts

Sõna andmine on midagi väärt vaid juhul, kui seda kellegi teise ees ka peetakse. Inimesed kujundavad oma suhtumise lubaduste andjasse vastavalt sellele, kuidas nendest kinni peetakse, ja poliitikud ei ole siinkohal erandiks. Sest iga poliitik, kes on võimul või siis pretendeerib sellele, pidevalt lubab või garanteerib midagi. Inimeste mälu on halb ja seetõttu loodabki osa poliitikuid sellele, et nende lubadused lähevad kiiresti meelest, et saaks välja tulla uutega. Samas mängib vastutus poliitiku puhul valitsemise juures juba teatud tagasiside rolli. Legendaarne Briti peaminister Winston Churchillgi on kunagi märkinud, et vastutus on võimu hinnaks.

Vähemalt peaks see ideaalis nõnda olema. Minister Urve Palo lubas kahe aasta eest riigi toetust kõigile Eesti omavalitsustele, kes on valmis ponnistama kaabli paigaldamiseks kiire internetiühenduse viimiseks maapiirkondade elanikeni. Riik pidanuks panema sellele projektile õla alla ühe kolmandiku ulatuses ehk olema omavalitsustele toeks 20 miljoni euroga.

Selle lubaduse peale olidki paljud Eestimaa vallad juba tegutsema hakanud ning interneti  maainimesteni viimiseks arvestavaid kulutusi teinud. Kuid möödunud nädalal tuli majandusministeeriumist uudis, et lairibaühenduse rajamiseks kuulutatakse välja konkurss, mis muudab kogu omavalitsuste tehtud töö ja kulutused samahästi kui asjatuks.

2014. aastal korraldas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Urve Palo juhtimisel praamihanke, mille võitjaks olid ettearvatult riigile kuuluva Tallinna Sadama tütarfirmad. Praamihanke ümber toimunu unustati kiiresti, kuna meie ühiskonnal ei ole kombeks selliseid asju pikalt meeles hoida.

Nüüd on Urve Palo ja majandusministeerium maapiirkondadesse kiire internetiühenduse viimiseks otsustanud korraldada samasuguse konkursi, mille võitjaks on ettearvatult riigile kuuluv ettevõte ehk Elektrilevi, kellel on soov saada riigi varem lubatud 20 miljonit eurot endale.

Muidugi on omavalitsused nördinud, kuid Urve Palo ja majandusministeerium, kes on jõhkralt rikkunud nende õiguspäraseid ootusi,puiklevad vastutusest kõrvale. Palo ja ministeeriumi seisukoht on väga lihtsalt seletatuna see, et unustatagu ka nüüd kõik ära, kuna süüdlasi niikuinii ei ole.

Kuid see on infantiilne suhtumine. Otsuste tegemine euroopalikus riigis saab põhineda vaid aususel, läbipaistvusel ja isikustatud vastutusel. Loomulikult on ka poliitikud kõigest inimesed, kelle tegevust juhivad tihti ahnus, rumalus ning argus, ent tekkinud olukorras oleks kõige parem, kui Urve Palo võtaks juhtunu eest vastutuse ja astuks ministrikohalt tagasi, kuna on korduvalt tõestanud oma sobimatust sellele.