Vähemalt peaks see ideaalis nõnda olema. Minister Urve Palo lubas kahe aasta eest riigi toetust kõigile Eesti omavalitsustele, kes on valmis ponnistama kaabli paigaldamiseks kiire internetiühenduse viimiseks maapiirkondade elanikeni. Riik pidanuks panema sellele projektile õla alla ühe kolmandiku ulatuses ehk olema omavalitsustele toeks 20 miljoni euroga.
Selle lubaduse peale olidki paljud Eestimaa vallad juba tegutsema hakanud ning interneti maainimesteni viimiseks arvestavaid kulutusi teinud. Kuid möödunud nädalal tuli majandusministeeriumist uudis, et lairibaühenduse rajamiseks kuulutatakse välja konkurss, mis muudab kogu omavalitsuste tehtud töö ja kulutused samahästi kui asjatuks.
2014. aastal korraldas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Urve Palo juhtimisel praamihanke, mille võitjaks olid ettearvatult riigile kuuluva Tallinna Sadama tütarfirmad. Praamihanke ümber toimunu unustati kiiresti, kuna meie ühiskonnal ei ole kombeks selliseid asju pikalt meeles hoida.
Nüüd on Urve Palo ja majandusministeerium maapiirkondadesse kiire internetiühenduse viimiseks otsustanud korraldada samasuguse konkursi, mille võitjaks on ettearvatult riigile kuuluv ettevõte ehk Elektrilevi, kellel on soov saada riigi varem lubatud 20 miljonit eurot endale.
Muidugi on omavalitsused nördinud, kuid Urve Palo ja majandusministeerium, kes on jõhkralt rikkunud nende õiguspäraseid ootusi,puiklevad vastutusest kõrvale. Palo ja ministeeriumi seisukoht on väga lihtsalt seletatuna see, et unustatagu ka nüüd kõik ära, kuna süüdlasi niikuinii ei ole.
Kuid see on infantiilne suhtumine. Otsuste tegemine euroopalikus riigis saab põhineda vaid aususel, läbipaistvusel ja isikustatud vastutusel. Loomulikult on ka poliitikud kõigest inimesed, kelle tegevust juhivad tihti ahnus, rumalus ning argus, ent tekkinud olukorras oleks kõige parem, kui Urve Palo võtaks juhtunu eest vastutuse ja astuks ministrikohalt tagasi, kuna on korduvalt tõestanud oma sobimatust sellele.
/nginx/o/2017/10/31/7267253t1h71cc.jpg)