/nginx/o/2017/10/29/7264471t1h4354.jpg)
Hiljuti omandas riik dr. B.Tollilt ostu teel 5000 krooni eest Kukruse kirjakogu, mis sisaldab väga palju meie minevikku valgustavaid materjale. Kogu anti üle Riigi Keskarhiivile ja jõudis neil päevil Tartu. Pärgamentürikuid oli seni R.Keskarhiivis umbes 500, nii suurenes Kukruse arhiivi juurdetulekuga nende arv rohkem kui kahekordseks.
Varem kuulus Kukruse arhiiv Hermann Tollile ja oli deponeeritud Tallinna Eestimaa Kirjanduse Seltsi arhiivi. H.Toll suri tänavu juunis, kusjuures kogu läks päranduse teel pojale Benno Tollile, kes ka tegi esilduse riigile arhiivi ära ostmiseks.
Juba 18. sajandi lõpul alustati Kukruse arhiivi järjekindlamat täiendamist. Eriliste teenetega ses suhtes on K.G.v.Toll ja Robert v. Toll (1802-1876). Aja jooksul kogunes arhiivi peale Tolli sugukonna kohta käivate ning sellele soole kuuluvate mõisavalitsuslike ürikute mitmete teiste mõisade kirjakogud. Robert v. Toll, kes oli tuntud ajaloouurijana, harrastas ka sfragistikat (pitsatiteadust) ja numismaatikat, mistõttu ta hankis suure kogu pitsatite jäljendeid, valmistades neid erilise masina abil galvanoplastilisel teel.
Arhiivi vanim pärgamentürik on 1325. aastast. Paberürikud algavad ka juba 14. sajandiga, ärakirjade näol ulatub siin aga ainestik juba 13. sajandisse. Sisult moodustavad Kukruse arhiivi tuuma mõisade ja sugukondade dokumendid, kusjuures ei puudu ka Padise, Pirita kloostrite, Tallinna, Tartu, Saaremaa piiskopite, ordumeistrite ning mitmete kuningate väljastatud ürikud.
Kukruse arhiivi dokumendid on tähtsad esijoones Eesti asustus- ja agraarajaloo valgustamiseks ordu ja ka rootsi ajal, kuid samuti leidub rohkesti ainestikku politilise, sõja ja kultuuri ajaloole.
30.10.1935
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)