Balti või Balkani riigid, Soome või Somaalia – kaugustest vaadates kipuvad «pisierinevused» tähelepanuta jääma. Rääkimata siis kolme üsna sarnase saatusega naaberriigi olukorra detailsest eristamisest.
Juhtkiri: Oslo või Osaka, mis seal vahet
4. mai 2011, 00:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida teised meist arvavad ja räägivad, väärib siiski alati tähelepanu. Kas meil peaks süda kiiremini lööma hakkama iga kord, kui keegi kusagil välismaal Eestit negatiivses võtmes mainib, küsis eile meie oma politseiametnik. Tõepoolest, kas peaks? Huvi on asjakohane, sest mõne teise riigi avalikkuses juurduv kuvand Eestist ja meie inimestest mõjutab mitmesuguseid suhteid ja ettevõtmisi.
Norra ajaleht tsiteeris politseinike ametiühingu asejuhti, kes ütles, et kui Balti riigid ei tee midagi kuritegevusega võitlemiseks, tuleb tõsiselt mõelda Schengeni leppe ülevaatamisele. Kui jõulisi sõnu veel tarvis on, et meiegi tähelepanu võita? Tänasest Postimehest leiate intervjuu sama ametiühingu peasekretäriga, kes nende sõnade tausta selgitab ega tõtta sugugi karmimaid ütlemisi ümber lükkama.
Hoopis teine küsimus on, mida teised meist tõepoolest teavad. Juhtumisi avaldas Norra statistikaamet just eile ülevaate kuritegevusest oma riigis. Seal mainitakse sõnaselgelt ka Eestit, ent hoopis teises ja tunduvalt sümpaatsemas võtmes. Tagasivaatavatest arvudest on pehmelt öeldes raske välja lugeda tohutut Balti riikidest lähtunud ohtu Norra elanike turvalisusele. Norra politseinike ametiühing on aga mures tuleviku pärast. Viidates kärbetele Läti politsei eelarves, kardavad nad, et organiseeritud kuritegevus lastakse ohjest ning see hakkab mõjutama ka Norrat.
Tõepoolest, Norra on rikas riik. Samal ajal kui suurt osa Euroopast kollitab võlakriis, on Norra avalike eelarvete ülejääk natuke väiksemaks jäänud. Kahtlemata on Norra riigil võimalusi hädalisi nii raha kui hea nõuga aidata. Abi täpseks suunamiseks tuleks aga siiski õppida riikidel ja piirkondadel vahet tegema, ehkki nimed kõlavad sarnaselt.
Samuti ei tohiks olla mingi üllatus, et võimalus vabalt üle riigipiiride liikuda tähendabki, et liiguvad igasugused inimesed, nii head kui halvad. Politsei asi paraku ongi igas riigis kurikaeltega tegeleda ja mõistagi peavad Euroopa politseiorganisatsioonid koostööd tegema. Näide viimasest on meil võtta lähiminevikust, mil Eestis korda saadetud mõrvas kahtlustatavad tabati Saksamaal.
Ksenofoobiamaigulised avaldused on aga kohatud isegi siis, kui neid teevad ametiühingud.