Hannes Kollist: keisri uued rõivad

Hannes Kollist Foto: Erakogu

Hans Christian Anderseni tuntud muinasjutt on sümboliseerinud pettust alates avaldamisest 1837. aastal. Lugu räägib edevast keisrist, kes oma alamate ees alasti paradeerib, seljas kujuteldavad uued rõivad, mille olid talle kudunud kaks end kangrutena esitlenud kelmi. Tõde tuleb avalikuks alles siis, kui üks väike laps hüüab: «Aga keiser on ju alasti!» Olukord oli kaunis sarnane hiljuti Brüsselis toimunud Euroopa Liidu kõrgetasemelisel konverentsil kaasaegsetest biotehnoloogiatest põllumajanduses. Selle erinevusega, et osalejate hulgas lapsi paraku ei olnud.

Ürituse korraldas Euroopa Komisjoni tervishoiu- ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis arutamaks, kas uued aretusvõtted (new breeding techniques, NBTd) tuleks liigitada traditsiooniliste sordiaretusmeetodite hulka või tuleb nende abil saadud taimi käsitleda kui geneetiliselt muundatud (GM) organisme. Kui uued sordiaretusvõtted liigituks traditsioonilisteks protseduurideks, siis GM-taimedele kehtestatud regulatsioonid neile ei laieneks.

Kõnealused meetodid võimaldavad muuta pärilikkusainet ehk DNAd kontrollitult ja väga täpselt. Neid on edukalt kasutatud taimedele soovitud omaduste andmiseks sarnaselt evolutsiooni käigus toimuva loodusliku valikuga. DNA tasemel on see protsess, mille käigus jäävad püsima need muutused, mis annavad taimele mingi eelise, suurema vastupidavuse antud kasvukohas, elujõulisuse võrreldes konkureerivate taimedega või mingi eripära, mis soodustab ellujäämist.

NBT- ja GM-meetodite vahel on oluline erinevus. NBTde puhul on võimalik, et võõr-DNAd organismi ei jää, ja tihti on nende tulemusel saadud organismide DNA-järjestuses muudetud vaid üks nukleotiid miljarditest. Looduses toimub selliseid muudatusi sadu iga kord, kui organism paljuneb.

NBT-meetodid on juba toonud pöörde bioteaduste kõikidesse valdkondadesse alates sordiaretusest kuni meditsiinini. Loomulikult kasutatakse uusi tehnoloogiaid tõhusalt ka taimekasvatuses. Nende abil saab parandada taimede kasvu, maitseomadusi, toiteväärtust või haiguskindlust. Tähelepanuväärne on siin see, et taime parendatakse tema enda genoomi muutmise läbi. Seega sobituvad NBT-meetodid suurepäraselt mahepõllumajanduse aluspõhimõtetega.

Kuid mis toimus Brüsselis? Selmet arutada NBT ulatuslikke võimalusi sordiaretuse edendamiseks, veetis ligi 300 kogunenud eksperti terve päeva, rääkides tõestamata riskidest ja vajadusest märgistada NBT teel saadud taimi sarnaselt GM-taimedega.

Üks Eesti prioriteete Euroopa Liidu eesistujana on avatud ja uuendusmeelse majanduse arendamine. Mul oli hea meel kuulata Eesti maaeluministri Tarmo Tamme tervituskõnet, milles ta ütles selgelt, et lisaks traditsioonilistele sordiaretusmeetoditele vajab Euroopa Liit teaduspõhiseid lahendusi, mis võivad aretustööd jätkusuutlikul viisil kiirendada.

Poleks tark heita neid uusi võtteid tõsiselt kaalumata kõrvale kui «ohtlikke». See ei suurendaks meie turvatunnet, vastupidi, see annaks järjekordse hoobi Euroopa konkurentsivõimele. Vaatamata sellele veetsime Brüsselis terve päeva, arutades teaduslikult tõestamata müüte ja legende GM-taimede ja NBTde kohta.

«Teil pole monopoli rohelise maailmavaate edendamiseks,» ütles Andriukaitis Greenpeace'i Euroopa juhile. Olen täiesti nõus, ka mina olen roheline – kui vähegi võimalik, söön kohalikku töötlemata toitu, tegelen hobi korras lambakasvatusega ning olen veendunud, et elurikkuse säilitamine on miski, mille pärast tuleb tõsiselt hoolt kanda, ja mitte vaid silmailu pärast, vaid seetõttu, et see on inimkonna kestliku arengu jaoks eluliselt tähtis. Mis puutub aga NBTde-vastasesse kampaaniasse, siis see on kahtlemata üks suurimaid praegu ringluses olevaid avalikke valesid, ja mul on tõesti raske mõista, kuidas on võimalik, et 300 eksperti kogunesid Brüsselisse ja mitte keegi neist ei julgenud välja öelda, et keiser on tegelikult alasti.

Kas tõesti tahame, et Euroopast saaks ajaloo teemapark, omamoodi «põllumajandusmuuseum»? Või peaksime suurendama Euroopa konkurentsivõimet ja osalema järgmises rohelises revolutsioonis? Selle käivitavad just uued uuenduslikud taimearetusmeetodid, millest saab jätkusuutliku arengu võtmekomponent. Euroopa Liit ja selle institutsioonid võiksid olla selle saavutamiseks parim võimalik platvorm.

Artikli ingliskeelne versioon ilmus Euroopa Parlamendi ajakirjas The Parliament Magazine pealkirjaga «The Emperor’s new clothes».