Seminar «Ida ja Lääs: Kodanikuühiskonnad koostöös»

FOTO: Erakogu

Idapartnerluse koostööprogrammid on võimaldanud ellu viia paljusid kohaliku arengu projekte, kuid projektipõhisuse ebastabiilsuse ja töömahukate aruandenõuete leevendamise kaudu on võimalik regiooni kodanikuühiskonna pingutusi veelgi rohkem toetada, kirjutab Tartu Ülikooli politoloogia doktorant Maili Vilson.

Eesti välispoliitika üheks prioriteediks olev idapartnerlus on Euroopa Liidu (EL) ametlik poliitikaraamistik, mis on suunatud Armeeniale, Aserbaidžaanile, Gruusiale, Moldovale, Ukrainale ja Valgevenele eesmärgiga toetada demokraatlikku arengut ning Euroopa-suunalist ja regionaalset koostööd.

Demokraatia oluliseks tugisambaks on tugeva kodanikuühiskonna ehitamine. Arvestades viimastel aastatel kasvanud rahulolematust idapartnerluspoliitikaga nii ELi sees kui ka partnerriikides on kasulik arutleda selle üle, kuidas näevad ühenduse toetust oma tegevusele sihtriikides töötavad kodanikuorganisatsioonid.

Peipsi Koostöö Keskuse eestvedamisel septembris toimunud seminaril «Ida ja Lääs: Kodanikuühiskonnad koostöös» jagasid kodanikuühiskonna ning sotsiaalse ettevõtluse esindajad kogemusi, kuidas toetada kogukondade arengut maapiirkondades, kasutades selleks piiriülese koostöö võimalusi. Seminari lõpuks sõnastati soovitused ELi poliitikakujundajatele idapartnerluspoliitika arendamiseks.

Väikesel organisatsioonil on keeruline toetust saada

Peamised mured ELi rahastuse taotlemisel, mida seminaril osalenud tõid välja, võib jagada kolmeks.

Kõigepealt usaldusväärsete partnerite leidmine, seda nii kohaliku kogukonna kui ka piiritaguste partnerite tasandil.

Teiseks projektiga kaasnevate nõuete täitmise kulukus, mis paneb väikestele mittetulundusühingutele liiga suure koormuse lisaks põhitegevusele kiirendada veel riigiasutuste tööprotsesse või mõjutada seadusandluse muutmist.

Kolmandaks aspektiks on ebavõrdne konkurents taotlejate vahel: väiksematel riikidel ja organisatsioonidel on toetuse saamine keerulisem oma madalama võimekuse ja ressursside pärast, mis tähendab omakorda, et projekte jõuab nendeni vähem ning ka nende korraldamise ja neis osalemise kogemus on selle võrra väiksem.

Millised on lahendused?

Seminaril osalenud tõid välja, et kõige suurem edu saadab projekte, mis suudavad koondada kohalikku kogukonda ühise eesmärgi nimel ning soovitavad seda kriteeriumit rohkem arvesse võtta.

Nii on Moldovas suurt toetust leidnud Rahvuslik Keskkonnakeskus, mis tegeleb säästva arengu ja prügimajanduse teemadega kodanikualgatuse tasemel ning korraldab näiteks suurte jõgede koristustalguid «Teeme ära»-stiilis. Gruusias on edukalt jalad alla saanud Temi kogukond Kahheetia veinipiirkonnas, mis tegeleb sotsiaalse ettevõtlusega ja annab rakendust ligi 80-le erivajadusega inimesele.

Teine tulemuslik strateegia, mille toetamist ELilt rohkem oodatakse, on mitmeetapilised projektid. See tähendab, et toetust saanud ja õnnestunud pilootprojektile võiks olla silmapiiril terendamas jätkuprojekt, mis võimaldaks eelnevalt välja töötatud tegevuste jätkusuutlikkust tõsta ja väikestele mittetulundusühingutele stabiilsemat rahastust tagada.

Seminaril osalejad tegid ka ettepaneku, et ELi piiriülese koostöö programmid võiksid võimaldada senisest enam mitme partneriga ja regionaalsel tasandil korraldatavaid projekte. Seni on lõviosa rahastatud projektidest kahe- või kolmepoolsed, kuid regionaalset initsiatiivi on vähe.

Viimaseks rõhutasid osalejad, et ELi rahastuse puhul on piirkondade puhul oluline arvestada ka poliitilise keskkonnaga – mitte kõikjal pole valitsuse suhtumine kodanikuühiskonna tegevusse lõpuni soosiv. Palju on võimalik aga ära teha omavahelise kommunikatsiooni parandamisega ning vastavaid koolitusi võiks väikestele mittetulundusühingutele ka pakkuda.

Kokkuvõttes tõdeti seminaril, et idapartnerluse koostööprogrammid on võimaldanud ellu viia paljusid keskkonna-, looduskaitse-, sotsiaalse ettevõtluse ja muid kohaliku arengu projekte, kuid projektipõhisuse ebastabiilsuse ning töömahukate aruandenõuete leevendamise kaudu on võimalik regiooni kodanikuühiskonna pingutusi veelgi rohkem toetada.

Seminar toimus Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise egiidi all ja seda rahastas KÜSK.