Tõnis Oja

FOTO: Liis Treimann/PM

Kas te kujutate ette, et mõne ettevõtte, asutuse või organisatsiooni tulu või eelarve oleks 20 korda väiksem kui 20 aastat tagasi? Loomulikult mitte. Aga selline koht, ja mis kummalisem, enam-vähem toimiv koht, on meil täitsa olemas. Selleks on Tallinna börs.

Selle aasta augustis oli Tallinna börsi käive 13 miljonit eurot, 1997. aasta augustis oli see 250 miljonit eurot ehk 19 korda praegusest suurem. Börs peaks olema meie kapitalituru süda ning kõigele vaatamata ta seda ongi, sest võlakirja- ja muude instrumentide turud on veel väiksemad.

Kohaliku väärtpaberituru kolossaalsel marginaliseerumisel on terve rida põhjuseid, aga üheks olulisemaks neist on riigi roll, õigemini selle puudumine meie kapitalituru arengu kaasaaitamisel.

Kui ma mõni aasta tagasi Tallinna börsi esimese juhi Helo Meigasega börsi ja väärtpaberiseaduse loomisest rääkisin, meenutas ta hea sõnaga riiki, eelkõige rahandusministeeriumit ja Eesti Panka. Rääkimata sellest, et mõlemad olid algul nii Väärtpaberibörsi kui ka keskdepositooriumi aktsionärid.

Aga peagi hakkas riik kapitaliturgude arendamisest taanduma, muutudes algul  neutraalseks ja minu meelest viimasel ajal lausa vaenulikuks. Kõigepealt loobusid nii rahandusministeerium kui ka Eesti Pank oma osalustest nii börsis kui ka keskdepositooriumis, mis iseenesest oli põhjendatud.

Seoses püüdlustega ühineda euroga oli vast põhjendatud, et riik võttis vastu Eesti Telekomi aktsiate ülevõtmispakkumise TeliaSoneralt (praegune Telia) 2010. aastal, mille tõttu jäi meie börs ilma viimasest likviidsest juhtivaktsiast. Siis oli investoritel teadmine, et vastu saadakse Eesti Energia vähemusosaluse börsileviimine, kuid viimasel hetkel lõi valitsus araks ning investoritele jäid tühjad pihud.

Esmaspäeval kirjutas Äripäev, et maksuamet, kes selle aasta aprillist hakkas avaldama ettevõtete käibeid, paneb börsiettevõtted, kellel on kohustus avalikustada oma tulemused esmalt börsisüsteemi kaudu, täbarasse olukorda. «Ettevõtetel puudub ka parima tahtmise puhul kontroll selle üle, millal maksuamet infot avaldab,» ütles Äripäevale börsi emitenditeenuste juht Hedi Uustalu. Lisaks põrutas finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm, et börsiettevõtete käibeandmete avaldamine maksuameti poolt võib tuua ettevõtetele kopsaka trahvi.

Selle asemel, et riigis kehtivad regulatsioonid omavahel kooskõlla viia, hakatakse trahvima süüteo objekti. Minu meelest on see analoogiline olukorraga, et kui kedagi väärkoheldakse, siis kaalutakse hoopis kannatanu trahvimist, sest ta võis käituda provokatiivselt.

Kui riik annab pidevalt signaale, et börs teda ei huvita, ja kehtestab lambist börsiettevõtteid puudutavaid regulatsioone, tekib tahtmatult mõte, miks peaksid ettevõtted oma aktsiad üldse börsil noteerima.