Juhtkiri: Eesti aedniku Pyrrhose võit?

Eesti ja Euroopa Liidu lipp. Foto: Erik Prozes

Philippe de Villiers. Kes ta selline on, teavad siinmail vast vähesed. Tegemist on Prantsuse poliitikuga, kes tegi 2005. aastal oma Euroopa Liidu põhiseadusleppe vastases kõnes tuntuks ühe müütilise tegelase, kellest on nüüdseks saanud soovimatu Ida-Euroopast pärit odava võõrtööjõu võrdkuju – Poola torumees. Oma koosa said tema sõnavõtus ka Läti müürsepp ja Eesti aednik.

Nüüd, 12 aastat hiljem on ühendusesiseses vaba tööjõu liikumises prantslaste leivaotsale suurt ohtu näinud mehe unistus osaliselt täitunud. Nimelt jõudsid esmaspäeva öösel bloki liikmesriigid pärast pikalt kestnud sotsiaalministrite kokkusaamist kokkuleppele niinimetatud lähetatud töötajate direktiivi muutmises.

Tähtsat otsust võib pidada Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise suurimaks töövõiduks, sest ühenduse tööturgu puudutav küsimus on arutlusel olnud aastaid ja alles meie juhtimisel saavutati läbimurre. Usutavasti tõstab selline saavutus teiste silmis meie riigi aktsiaid. Ent ei tasu ära unustada, et mündil on ka teine pool.

Uue korra järgi tuleb nüüd ettevõtetel tasuda ajutiselt teise riiki lähetuse korras saadetud töötajatele töö eest asukohamaal makstavat palka. Kui Euroopa Liidu suure majandusega vanadele liikmesriikidele on see uuendus nagu vesi nende veskile, sest nende arvates toimub praegu tööturu solkimine, siis nii-öelda uutele mõjub see valusalt. Viimaste arvates kaitstakse nii oma koduturgu. Seda enam, et kõrgemate töötasude ja lisahüvede eest maksmine, mida näeb ette paljude sihtriikide tööõigus, pärsib nende firmade konkurentsivõimet.

Kuidas mõjutab liikmesriikide äsja ettevõetud samm Eestit? Kindlasti on meie ettevõtjatel suur mure, sest päris paljud neist konkureerivad ühisturul. Eriti raske löögi osaliseks saavad need firmad, kes on sunnitud osutama teenuseid välismaal, näiteks ehitajad. Mõni võib arvata, et meie Jürid ja Marid hakkavadki nüüd näiteks Põhjamaades kõrgemat palka saama. Ei pruugi! Sest tööandjal on sellisel juhul mõistlikum palgata hoopis kohalikke.

Samuti tasuks meeles pidada, et Eestis on ametlikult lähetatud töötajaid üle piiri 6327 korral. See võib esmapilgul tunduda tõesti väikese arvuna, aga nendega on seotud ka märkimisväärne osa töökohtadest Eestis. Samuti ei tasu ära unustada, et tegelikult on paljud meie ettevõtted oma ärimudeli ülesehitanud nii, et lähetavad oma töölised kauemaks kui aastaks.

Eks aeg näitab, kas Eesti aitas kaasa endale varbasse lasta või mitte.