Juhtkiri: maailm pärast eilset

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Võitlus terrorismiga pole lõppenud

Osama bin Ladeni surm Ameerika eriväelaste käe läbi oli pea kümme aastat hilinenud sündmus. Juba nii pikka aega on tegu olnud maailma jahituima terroristiga, kelle väljaandmise eest lubas FBI maksta 25 miljonit dollarit. Küll otsiti bin Ladenit Afganistani mägedest ja koobastest ning üritati välja nuhkida Pakistani metsiku piiriala küladest, ent mees jäi tabamatuks – kuni eilseni, mil USA relva kuul lõpetas selle tuhandete inimeste tapmise eest vastutava äärmuslase elu.

Ameerika jaoks on tegu märgilise võiduga nn terrorismivastases sõjas, mis ütleb kõigile teistele džihaadisõduritele, et lõpuks tuleb neil ikkagi vastutada. Kuid nii nagu Sad­dam Husseini tabamine ja hilisem hukkamine pole toonud rahu Iraagis, ei tähenda ka Osama bin Ladeni surm võitu terrorismi üle. Kuivõrd muutus maailm pärast Osama bin Ladeni surma üldse turvalisemaks, on veel vara öelda. Lühiajaliselt võib sündmus terroriohtu isegi suurendada, sest Al-Qaedas kasvab kindlasti vajadus näidata, et nad on jätkuvalt olemas ning liidri tapmine pole nende läänevastase võitluse lõpp.

Kindel on see, et USA president Barack Obama sai bin Ladeni tabamisega endale tugeva poliitilise argumendi, millele rajada tagasivalimise kampaania. Samuti võib bin Ladeni tapmine pakkuda USA-le ja tema liitlastele hea võimaluse väed lõpuks Afganistanist välja tõmmata. Selleks on vaja muidugi ka julgeolekuolude edasist paranemist kohapeal, kuid vajaliku ning laias avalikkuses mõistetava ettekäändena saab bin Ladeni kõrvaldamist kasutada küll.

Esiterroristi peidupaiga leidmise ja äärmiselt salajase tabamisoperatsiooni taustast on seni avaldatud üpris vähe. Oluline oleks ka teada, kui palju bin Ladenil üldse enam Al-Qaeda tegevuse juhtimisel sõna oli. Pärast 2001. aastat pole organisatsioonil õnnestunud Ameerikas enam oma terroritegu korrata ning Euroopas oli viimaseks juhtumiks 2005. aasta Londoni pommiplahvatused. Lääne terrorismivastase tegevuse õnnestumisest räägib pigem see, aga mitte ühe mehe kättesaamine.

Teisalt muutub Osama bin Laden islamiäärmuslaste jaoks nüüd, tapetuna Ameerika sõdurite poolt, elavast legendist uueks pühaks ikooniks. Võib vaid ette kujutada, millise sümboli jõu saab bin Ladeni kuju tulevikus äärmusislamistide kõnedes, kihutus- ja värbamistöös. Sellisena võib tapetu olla ohtlikumgi kui elavana – usuvõitluse märter, kelle jalajälgedes tahab astuda iga džihaadisõdalane.
Osama bin Ladeni tabamine on kindlasti oluline moraalne vahevõit sõjas terrorismiga, kuid see on siiski vaid üks vahevõit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles