Ukraina lipud.

FOTO: Stringer/Sputnik/Scanpix

See, mis keeltes toimub õppetöö Ukraina üldharidus- ja ülikoolides on Ukraina siseasi, leiab Kiievi Euro-Atlandi koostöö instituudi teadusdirektor Oleksandr Suško.

Haridus on üks väheseid valdkondi, mida seniajani on jätkuvalt peetud puhtalt riigi siseasjaks – selliseks probleemiks, mille üle otsustamine on riigi valitsuse ja mitmel pool isegi omavalitsuste käes.

Kuid paistab, et praeguses maailmas ei jää enam ükski teema poliitilisest manipuleerimisest puutumata. Nii on juhtunud näiteks Ukraina uue haridusseadusega, mis ei ole langenud niivõrd riigisisese, kuivõrd mõne naaberriigi terava kriitika alla.

Haridusreform aitab vähemusrahvusi

Möödunud kuul Ukraina parlamendis vastu võetud seadus tähistas pika ja kõiki kaasa haaranud poliitilise algatuse lõpppunkti. Seaduse 7. artikkel sätestab, et koolides ja ülikoolides peab õpe käima riigikeeles. See vähemalt tundub olevat kooskõlas Euroopa normidega.

Tähtsam on ehk aga see, et sellest on kasu kõigile Ukraina kodanikele, kaasa arvatud vähemuskeelte kõnelejatele, kes tänu sellele on paremini ette valmistatud täielikuks lõimumiseks Ukraina ühiskonnaga.

Varasema haridussüsteemi kohaselt võis osa õppureid saada kõigi üheteistkümne kooliaasta (uue seadusega suurendati õppeaega kaheteistkümne aastani) vältel haridust vähemuskeeles, milleks peamiselt oli vene, aga kohati ka ungari või rumeenia keel. Veel praegu saab niisugust õpet umbes 400 000 õppurit. Tavaliselt tähendas see, et õpilasel puudus keskkooli lõpetamise ajaks isegi elementaarne võime suhelda ukraina keeles – see tähendab keeles, milles käib riigis kogu elu.

Alles sellel aastal kukkus üle poole ungarikeelsete koolide lõpetajatest ukraina keele testis läbi. Kuna nad ei saa astuda Ukraina kõrgkooli, ei jää neil suurt muud üle, kui leida kohapeal sellist tööd, milleks piisab keskharidusest või vähemast, või siis minna Ungarisse.

Haridusreform muudab seda olukorda. Alates 2020. aastast, pärast kolmeaastast üleminekuperioodi, saab vähemuskeelt peamise õpikeelena kasutada ainult lasteaias ja algkoolis. Alates 4. klassist peab õppetöö toimuma ukraina keeles. Mõnes põliselanikele, näiteks krimmitatarlastele, mõeldud koolis võib vana süsteem edasi püsida, aga üldiselt peavad keskkoolid uue süsteemi järgi üle minema puhtalt ukrainakeelsele õppele.

Niisugune muudatus aitab likvideerida sisuliselt seniajani püsinud vähemuskeelte kõnelejate segregatsiooni, kindlustades Ukraina ühiskonna ühtsuse, mis on tugeva ja elujõulise demokraatia kindel tagatis. Samuti annab see kõigile õppuritele, sealhulgas rahvuse ja/või keele poolest vähemustesse kuulujatele, võrdsed võimalused nii osaleda tööturul kui ka lüüa igakülgselt kaasa Ukraina demokraatia arendamisel, võib-olla ka tõusta otsuseõigusega ametitesse, kus nad saavad paremini edendada ka oma rahvus/keelekaaslaste huve.

Ühtlasi tuleb märkida, et kuigi uus korraldus toob kaasa vähemuskeeltes antava õppe vähenemise, ei ole see ometi keelatud ega välistatud. Vähemuskeeltes haridust antakse spetsiaalsete tundide ja kursuste kaudu ning mõni õppekava näeb ette ka hariduse mitmes keeles. Kui näiteks ungari keele kõneleja õpib ungari kirjandust, saab ta seda teha oma emakeeles.

Naabrite kriitika on silmakirjalik

Igal juhul on selge, et Ukraina uus haridusseadus on suur samm edasi õiges suunas. Ent naaberriigid on teadlikult moonutanud seaduse tähendust ja isegi väitnud, et see kujutab rahvusvähemustele ohtu. Sealjuures on nad lausa valmis Ukrainat selle eest karistama.

Ungari välisminister Péter Szijjártó on öelnud, et kui seadust ei muudeta, blokeerib Ungari Ukraina edasise lõimumise Euroopaga. «Võime garanteerida, et see maksab Ukrainale tulevikus kibedalt kätte,» lisas ta. Szijjártó väljendas koos Rumeenia, Bulgaaria ja Kreeka ametivendadega vastuseisu seadusele ka Euroopa Nõukogus ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis.

Rumeenia president tühistas sellele kuule kavandatud visiidi Ukrainasse ja ka Ukraina parlamendi spiikrile Volodõmõr Rõbakile esitatud kutse külastada Bukaresti võeti tagasi. Vahest kõige kurjakuulutavam oli see, et Venemaa välisminister Sergei Lavrov süüdistas Ukrainat katses haridussüsteemi «ukrainiseerida», mis olevat vastuolus riigi põhiseaduse ja rahvusvaheliste kohustustega.

Isegi kui jätta arvestamata, et nii on seadust kujutatud täiesti vales valguses, on selline lähenemine ääretult silmakirjalik, sest riigid, mis kurdavad Ukraina uute keelereeglite pärast, on ise rakendanud samasugust süsteemi. Kuigi Ungaris elab ligikaudu 8000 ukrainlast, ei ole seal ühtegi ukrainakeelset kooli. Sama käib Venemaa kohta, kus ukrainlasi elab üle kahe miljoni. Rumeenias, kus ukrainlasi on umbes 50 000, on kõigest üks ukrainakeelne kool.

Ukraina õigus ja kohustus

Ukraina valitsus on teatanud, et esitab seaduse Euroopa Nõukogule, mis võimaldab Veneetsia komisjonil otsustada, kas see vastab nõukogu seatud standarditele või mitte. President Petro Porošenko on öelnud, et sõltuvalt komisjoni hinnangust võib ta kaaluda muudatuste tegemist seadusse.

Aga kui otsustada Euroopa Nõukogu regionaal- ja vähemuskeelte harta – mille Ukraina on ratifitseerinud – 8. artikli järgi, ei ole tõenäoliselt seaduses tarvis midagi muuta.

Selle artikli kohaselt on lubatud nii süsteem, milles kindlustatakse piisav vähemuskeelne õpe tavalises koolis (eraldi tundidena), kui ka süsteem, milles vähemuskeelne haridus on korraldatud eraldi vastavakeelsetes koolides.

Lisaks näeb harta keskhariduse kohta ette, et piisab, kui «teha keskhariduse raames kättesaadavaks vastava regionaal- või vähemuskeele õpetamine täieliku osana õppekavast» – sõnaga, see ei pea puudutama teisi aineid.

Kuid sõltumata Veneetsia komisjoni hinnangust tekitab Ukraina naabrite reaktsioon tõsiseid probleeme, sest see kujutab endast jultunud katset mõjutada hirmutamise abil Ukraina sisepoliitikat.

Üle 300 aasta okupatsiooni tingimustes elanud Ukraina teab hästi, mida tähendab elu oludes, kus ohtu satub juba keel ise. Isegi Ukraina enda valitsus üritas kukutatud presidendi Viktor Janukovõtši eestvedamisel ukraina keele positsioone 2012. aastal nõrgestada Venemaa õhutusel alustatud «venestamisega».

Ukraina riigikeel on ukraina keel – nagu on Venemaa Föderatsiooni riigikeel vene keel, Ungari riigikeel ungari keel ja Rumeenia riigikeel rumeenia keel. Vähemusrahvused on loomulikult tähtsad ja vähemuskeelte kõnelejate huve tuleb austada – nagu seda teeb ka Ukraina uus haridusseadus –, aga just riigikeel seob ühiskonna ühte ja annab kõigile kodanikele ühtmoodi võimaluse ühiskondlikus elus osaleda. Ukraina valitsusel on õigus, õigupoolest lausa kohustus teha kõik, mis võimalik, et kodanikud seda tõepoolest suudaksid.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Copyright: Project Syndicate, 2017.

www.project-syndicate.org