Rootsi saadik: toetame kindlalt Eesti kandidatuuri ÜRO Julgeolekunõukogusse

Anders Ljunggren Foto: Kristian Pohl / Government Offices of Sweden

Rootsi toetab kindlalt Eesti kandidatuuri ÜRO Julgeolekunõukogusse aastateks 2020–2021, kirjutab Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren.

Väikeste riikide jaoks on rahvusvahelisel õiguskorral eriti suur tähtsus. Sellele tahamegi täna, ÜRO päeval tähelepanu juhtida.

Rootsil on tähtis ülesanne kaitsta ÜRO julgeolekunõukogu liikmena kahe aasta jooksul, 2017–2018, rahvusvahelist õigust ja tegutseda aktiivselt selle nimel, et ÜRO kaudu püüda konflikte ennetada. Toetame kindlalt Eesti kandidatuuri ÜRO Julgeolekunõukogusse aastateks 2020–2021. Meie riigid on suures osas üksmeelel ning meil on ühine huvi kindlustada rahu ja ennetada konflikte.

Sageli ei teki konfliktid mitte seetõttu, et meil ei ole õnnestunud neid ette näha – märgid nagu tõrjutus, marginaliseerumine, inimõiguste rikkumine ning sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus on kergesti äratuntavad – vaid seetõttu, et oleme hakanud tegutsema liiga hilja või liiga aeglaselt. Konfliktiennetustöö ei tähenda ainult hoiatussignaalide märkamist, vaid esmalt ka rahumeelsetesse ühiskondadesse investeerimist, et vältida konfliktideni viivat ebavõrdsust.

Maailmapanga ja ÜRO raporti kohaselt esines möödunud aastal vägivaldseid konflikte enamates riikides kui viimase 30 aasta jooksul. Alates 2010. aastast on vägivaldsete konfliktide arv kolmekordistunud ning tohutult on kasvanud inimeste arv, keda need konfliktid puudutavad. Tagajärjed on laastavad: sajad tuhanded hukkunud ja 65 miljonit põgenikku üle maailma, enamik neist on põgenenud vägivaldsete konfliktide tõttu. 2030. aastaks võib enam kui pool maailma vaestest elada riikides, kus valitseb ulatuslik vägivald. Kui tahame tulevasi põlvkondi vägivallast, sõjast ja konfliktidest säästa, peame tegutsema kohe.

Meie arvates on kolm valdkonda, kus ÜRO saaks kaasa aidata, et tulevikus julmust takistada.

Esiteks on vägivallal ja konfliktidel palju ja nüansirikkaid põhjuseid. Seepärast peab kogu ÜRO süsteem töötama integreeritult, et jõuda püsiva rahu ja arenguni. Meil on näiteks vaja ära kasutada rahu, julgeoleku ja arengu sünergiat ning teha tööd kliimamuutuste, rände ja ebavõrdsuse tagajärgedega. Peame enam tunnustama naiste ja noorte rolli rahutagamises.

Teiseks peavad varajastele ohusignaalidele järgnema kiired meetmed, eriti julgeolekunõukogu poolt. Riskianalüüs, vägivaldsete konfliktide ennetamine ja rahu tagamine tuleb integreerida kogu ÜRO töösse. Peame õppima endisest paremini konfliktide peapõhjuseid ja rahu ähvardavaid ohte ära tundma ja nende suhtes midagi ette võtma, samuti tugevdama riikide võimet tulevaste väljakutsetega tegeleda.

Kolmandaks saavad rahu sõlmida ainult konflikti osapooled, see ongi kõige tähtsam. Rahvusvaheline üldsus peab tegema kõik selleks, et rahumeelsete ühiskondade püsimist toetada. Kui osapooled on valinud rahu poole liikumise tee, ei pea nad seda üksinda käima. See kehtib kogu konfliktitsükli kohta. Otsustav roll on siinjuures regionaalsel koostööl.

ÜRO loodi «rahvusvaheline rahu ja julgeoleku tagamiseks» ja selle eesmärgi nimel tuleb iga päev tegutseda.

Vägivald ja konfliktid sagenevad üle maailma, kuid enamiku inimeste jaoks läheb elu siiski paremaks. Meie eluajal on miljonid inimesed vaesusest pääsenud. Oskame ravida rohkem haigusi kui kunagi varem. Järjest enam maailma lapsi käib koolis. Seda ei tohi unustada. Me ei saa ega tohi lasta suureneval vägivallal ja konfliktidel õõnestada inimkonna tohutuid edusamme. Seepärast peab ÜRO töös olema kesksel kohal konfliktiohtudega tegelemine. ÜRO julgeolekunõukogu liikmena on Rootsi otsustanud selles töös kindlalt kaasa aidata.

Kui ennetame konflikte, ei väldi me mitte ainult neid tohutuid kannatusi, mida sõda riikidele, ühiskondadele ja peredele kaasa toob. Me kaitseme ka arengu edusamme, säästame ressursse ja paneme aluse rahumeelsetele, õiglastele ja kaasavatele ühiskondadele, mille loomine on seatud säästva arengu Agenda 2030 eesmärgiks. Konfliktiennetustöö tasub end alati ära. Tegematajätmiste hind on mõõtmatu.

Nendest arusaamadest lähtub Rootsi oma töös ÜRO julgeolekunõukogu käesoleval mandaadiperioodil. Toetame Eestit ja loodame, et Eesti valitakse julgeolekunõukogu liikmeks aastateks 2020–2021.