Kaarel Kaas: bin Ladeni surm on islamiäärmuslusele tugevaks moraalseks löögiks

Kaarel Kaas. Foto: Toomas Huik

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nooremteadur Kaarel Kaas rääkist Postimees.ee’le, et Bin Ladeni surm on džihadistlikule islamiäärmuslusele tugevaks moraalseks strateegiliseks löögiks.

«Muutuste üle Al-Qaeda juhtkonnas oleks hetkel ilmselt veel ennatlik spekuleerida. Samas toimub suurem osa džihadistide praktilisest tegevusest praegu juba väljaspool Al-Qaeda organisatoorset raamistikku,» sõnas Kaas.

Kaasi sõnul on bin Ladeni surmal kindlasti väga oluline märgiline ning psühholoogiline tähendus.

«Tegemist oli mehega, kelle isik iseenesest oli muutunud läänevastase globaalse džihaadi sümboliks. Samaväärseks, poolmütoloogiliseks sümboliks oli muutunud ka bin Ladeni tabamatus,» märkis Kaas.

«See tabamatus kehastas paljudele islamimaailmas ning mõningaile läänemaailmas Ameerika Ühendriikide ja Lääne väidetavat suutmatust võita globaalset terrorismi. Džihadistidele mõjus see innustavalt, osale Lääne avalikust arvamusest heidutavalt. Nüüd on see tabamatusemüüt purustatud,» lisas Kaas.

Ameerika Ühendriikidele tähendab Osama bin Ladeni tabamine ka õigluse jaluleseadmist - 11. septembri terrorirünnakuist möödub tänavu sügisel kümme aastat.

«Seoses viimatimainituga kujutab bin Ladeni surm enesest kindlasti ka teatavat verstaposti globaalses terrorismivastases võitluses. 2001. aasta septembrile eelnes kümnend, mis kujutas enesest Al-Qaeda formeerumisjärku ning mida iseloomustasid selle võrgustiku lokaalsed USA ja teiste lääneriikide vastu suunatud terrorirünnakud,» ütles Kaas.

Ta tõdes, et 11. septembri rünnakud olid avalöögiks nn superterrorismi kümnendile. Bin Ladeni surm jääb tõenäoliselt tähistama selle kümnendi lõppu ning tähistab globaalse islamiterrorismi fenomeni hääbumise algust. «See protsess kestab tõenäoliselt veel vähemalt käesoleva kümnendi,» arvas Kaas.

Kaasi arvates aga ei mõjuta praktilisema ja lähitulevikku puudutavast perspektiivist nähtuna bin Ladeni surm otseselt Al-Qaeda ideoloogiast inspireeritud grupeeringute tegevust.

«Bin Laden ei tegelenud enam aastaid otsese operatiivjuhtimisega ning Al-Qaedat kui ühtset organisatsiooni enam ei eksisteeri - tema koha on sisse võtnud mitmed väiksemad piirkondlikud terrorivõrgustikud, keda liidab peaasjalikult ühine ideoloogia, mitte ühtne juhtimis- ja käsuahel,» sõnas Kaas.

Osama bin Laden – oma suguvõsa keskmine

Kaas rääkis, et oma elu esimesel poolel oli Osama suures bin Ladenite perekonnas pigem marginaalne ja osalt eraldihoidev figuur, keda ülejäänud bin Ladenite perevõrgustik pidas kõiges pigem keskmiseks, kui silmatorkavaks või eriliseks.

«Vaikne, leebe ja viisakas ning alates teismeeast sügavalt religioossne (see viimatine ei kehti sugugi kogu bin Ladenite suguvõsa kohta) nooruk, kelle hilisemat globaalselt kurikuulsust ei osanud suguvõsas Osama kujunemisaastail keegi prognoosida,» ütles bin Laden.

Kaasi sõnul avaldus Osama bin Ladeni talent eelkõige propagandatöös ning toetajate värbamises ja innustamises, teataval määral ka globaalse džihadismi algse strateegia visandamises. «Kuid silmatorkav sõjaline juht või terroriorganisatsiooni operatiivjuht ja administraator pole ta kunagi olnud, seda rolli on täitnud rida teisi inimesi.»

«Ka pole Bin Laden tegelikult kunagi olnud silmatorkavalt rikas: tema isiklikud rahalised ressurssid pole kunagi ületanud paarikümne miljoni USA dollari suurusjärku,» märkis Kaas.

Kaasi arvates sõltub Bin Ladeni käsitlus ajalooõpikuis ilmsesti sellest, millise piirkonna ja riigi õpikutest on jutt. «Ajalookäsitlus on kontekstuaalne ja subjektiivne nähtus.»

Julgeolekust Afganistanis rääkides arvas Kaas, et märgatav, otsene ja vahetu mõju sõjategevusele Afganistanis pigem puudub, kui eksisteerib. «Pikemas, paariaastases erspektiivis, võib bin Ladeni surm soodustada Talibani ja Al-Qaeda võrgustiku ideoloogiat järgivate džihadistlike rakkude teineteisest eraldamist ning seeläbi mõjuda positiivselt Afganistani stabiliseerimisele suunatud püüdlustele,» ütles Kaas.

«Rõhutaksin, et võib, kuid ei pruugi,» märkis Kaas.