Rait Maruste: praegust presidendivalimiste korda ei pea hülgama, vaid parandama

Rait Maruste Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Praeguse presidendivalimise korra viga peitub mitte üldskeemis, vaid valimiste protseduuris. Ja seda tuleb korrigeerida, kirjutab endine riigikohtu esimees Rait Maruste.

Pärast viimaseid vabariigi presidendi valimisi aasta tagasi olid peaaegu kõik ühel meelel, et senine kord vajab ümbertegemist. Uue valimiskorra väljatöötamine kanti ka koalitsioonilepingusse. Aasta on mööda läinud ning justiitsministeerium ja minister on tulnud välja riigipea valimise korra muutmise kavandiga. See on esitatud asjakohase eelnõu ja selle seletuskirja kujulise kavandina, mitte ametliku eelnõuna.

Kavand esitati vahetult enne valimisi ja selles nähti ette presidendi valimiskorra olulist muutmist. Põhimuudatusena nähti ette raskuskeskme üleandmist riigikogult valmiskogule, kus enamuses oleksid kohalike omavalitsuste (KOV) esindajad. Ajastusest ja pakutust võib välja lugeda valmiseelset meeldimispüüdu omavalitsustele.

Kui valimiseelset populismipüüdu võib mõista, siis pakutud lahendust ja selle kvaliteeti mitte. On õige, et vabariigi presidendi valimiskorda arutas põhiseaduse asjatundjate kogu 20. märtsil sel aastal, kuid selliseid soovitusi, nagu on esitatud kavandis, kogu ei arutanud ega esitanud.

Valimiskorra muutmiseks on põhimõtteliselt kaks valikut

Meie põhiseaduse ja riigiehituse üks alusprintsiip on parlamentaarne riigikorraldus. Muu hulgas tähendab see ka seda, et kõik riigi olulisemad otsused ja ametisse nimetamised teeb rahva esinduskogu – riigikogu.

Pakutud kavandiga tahetakse selle toimingu raskuskese viia parlamendist välja valimiskogusse, kus saaks olema 101 riigikogu liiget ja 422 KOVide esindajat. Et riigikogu etapp jääks üldse välja, siis tähendab see seda, et riigikogul pole enam põhiseaduslikku kohustust ega võimalust presidenti valida. Selle otsuse teevad valimiskogus neljakordse häälteülekaaluga KOVide esindajad. See oleks väga põhimõtteline muudatus.

Ma ei näe veenvat riigiõiguslikku põhjendust, miks peaks olemasoleva korra hülgama, selmet seda parandada. Kehtivas korras nähti valimiskogu ette päästerõngana juhuks, kui riigikogus peaks president jääma valimata. See on hea lahendus. Tänase korra viga peitub mitte üldskeemis, vaid valimiste protseduuris. Ja seda tuleb korrigeerida.

Valimiskorra muutmiseks on põhimõtteliselt kaks valikut – kas põhiseadust muutes või mitte muutes, piirdudes vabariigi presidendi ja teiste seaduste kohendamisega. Kavand näeb ette põhiseaduse muutmise tee. Põhiseaduse muutmisega on juba väga kiire või isegi hilja, sest ainuke reaalne tee on teha seda kahe järjestikuse riigikogu koosseisuga. Kavandatud muudatus oleks põhimõtteline, see vajab sügavat arutelu ja laia üksmeelt ning seetõttu ka aega. Lisaks on põhiseaduse muutmise menetlusel omad protseduurilised reeglid ja tähtajad.

Teine lahendus oleks jääda olemasoleva põhiseadusliku regulatsiooni juurde, kuid anda asjakohastele sätetele kas uus sisu või tõlgendus. Seaduseandjal on voli seda teha. Kui põhiseadust tõlgendatakse alamalseisvates aktides (seaduses) põhiseaduse mõttest lähtudes üldistes huvides demokraatlikul viisil laiemalt, siis ei ole see põhiseaduse vastane.

Muudatused põhiseaduse mittemuutmise eeldusest

Alljärgnev lähtub teisest ehk põhiseaduse mittemuutmise eeldusest. Riigireformiga tõsiselt edasi minnes tuleb nii või teisiti põhiseaduse tekst korrastada ja kaasajastada tänapäeva arusaamistele ja vajadustele vastavalt. See on aga pikem, vähemalt kaks või enamat riigikogu koosseisu kestev protsess.

Muudatusettepanekute lähtekohtadeks oleksid järgmised riigiõiguslikud tõsiasjad:

1. Eesti Vabariik on rahva heakskiidetud põhiseaduse kohaselt parlamentaarne riik;

2. Vabariigi presidendi valimine on põhiseaduse riigiõigusliku ideestiku kohaselt riigikogu põhiseadusjärgne ülesanne;

3. Valimiskogu on põhiseaduse loogika kohaselt varuvariant, mis rakendub juhul, kui riigikogu valik peaks ebaõnnestuma. Siis peab valimiskogu andma igal juhul tulemuse;

4. Valimisprotsessil peavad olema mõistlikud tähtajad ja selles koheldakse kõiki kandidaate võrdselt;

5. Riigikogul kui esmaotsustajal peab olema võimalus kandidaate avalikul istungil ära kuulata ja küsitleda.

Vabariigi presidendi valimise seaduse muutmise kaudu tuleks sisse viia järgmised muudatused/põhimõtted:

1. Kandidaatide üles seadmine / registreerimine algab 45 päeva enne ja lõpeb 30 päeva enne valimispäeva; kandidaate saab üles seada ainult üks kord; KOVide valijamehed saavad kandidaate üles seada üldises korras;

2. Kohalike omavalitsuste valijamehed peavad olema valitud hiljemalt kaks kuud enne valimispäeva. Praegune riigikogu ja KOVide esindajate suhtarv valimiskogus peaks ligilähedaselt säilima. Justiitsministeeriumi (Urmas Reinsalu) kavandis pakutud mõte, et see peaks koosnema nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajaist, on hea.

3. Üles seatud kandidaatide ära kuulamine ja küsitlemine riigikogu avalikul istungil toimub kaks nädalat enne valimispäeva.

4. Seni seaduses kasutatavale mõistele «kandidaatide uus üles seadmine» tuleb anda uus sisu elik see ei tähenda mitte uute isikute üles seadmist, vaid protseduurilist uuesti üles seadmist.

5. Valimismenetluses riigikogus kasutatakse niinimetatud «kitseneva koridori» põhimõtet. Selle kohaselt toimuks riigikogu esimeses valimisvoorus valimine (hääletamine) kõigi üles seatud kandidaatide suhtes.

Esimesest voorust pääseks edasi teise riigikogu vooru ainult neli esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Teisest voorust kolmandasse saab edasi kolm enim hääli saanud kandidaati.

Kui riigikogu kolmandas voorus jääb president valimata, sest ükski kandidaat ei kogunud valituks saamiseks vajalikku arvu poolthääli, siis seatakse valimiskogusse üles kaks riigikogu kolmandas voorus enim poolthääli saanud kandidaati.

«Kiireks lõppmänguks» kogunenud valimiskogus saab valituks enim poolthääli saanud kandidaat.

Selliseks lahenduseks tuleb muuta senist häälte lugemise meetodit ehk «valimistest osavõtnute poolthäälte enamuse» põhimõtet (mis oligi eelmiste valimiste ebaõnnestumise protseduuriline peapõhjus). Lihtne poolthäälte enamuse põhimõte ei ole milleski ebademokraatlikum kui senine hääletamisest osavõtnute poolthäälte enamuse meetod.

Häälte lugemise viis on kokkuleppe, tava ja otstarbekuse küsimus. Seda kasutatakse paljudes demokraatlikes riikides ja protseduurides. Kindlasti elimineerib poolthäälte enamuse meetod valimistulemusega manipuleerimise võimaluse. See muutub lihtsalt mõttetuks – valimisel tuleb olla kas poolt või vastu. Sellisel asjakorraldusel piisaks ühest päevast, et riigipea ära valida.

Kaaluda võiks teisigi muudatusi

Lisaks valimiskorra muutmisele võiks kaaluda ka järgmisi muudatusi:

– Muuta vabariigi presidendi ametisoleku aeg ühekordseks, tähtajaga näiteks seitsmeks aastaks, ilma tagasivalimise õiguseta. See muudatus eeldab põhiseaduse muutmist.

Ühekordne ametisoleku tähtaeg on Euroopa kaasaegses demokraatias aina laiemalt levinud, sest võimaldab ametikohustuste täitmises suuremat sõltumatust ning vabastaks istuva presidendi järgmises valimistsüklis valimistega paratamatult kaasnevast meediamelust.

Selle muudatusega kaasnevaks / seda tasakaalustavaks muudatuseks võib kaaluda vabariigi presidendi umbusaldamise ehk impeachment'i menetluse kasutuselevõttu.

– Kriitilise pilguga tuleks üle vaadata vabariigi presidendi ametihüvede seadus, tõmmates ametihüvesid koomale ja kohasemaks parlamentaarsele riigile;

– Mõistlik oleks ühendada vabariigi presidendi valimise seadus ja vabariigi presidendi ametihüvede seadus üheks seaduseks.