Jüri Ratas.

FOTO: Sander Ilves / Postimees

Euroopal on digirevolutsioonis valida, kas olla selle eestvedaja või muutuda sabassörkijaks. Sellest valikust oleneb meie kõigi tulevik ja heaolu, kirjutab täna Brüsselis Euroopa Ülemkogu ees üles astuv peaminister Jüri Ratas.

Aasta on 2025 ja 37-aastasel Atsil läheb hästi. Ta on õnnelik, tema karjäär Eesti väikelinnas on tuule tiibadesse saanud, tal on toetav kaaslane ja ta peres kasvavad lapsed. Karjäär tähendab Atsile sissetulekut mitmelt tellijalt nii Eestist kui ka teistest Euroopa riikidest ning paindlikke tööaegu peamiselt kodukontorist. Kellast kellani kontoritöö jääb üha enam minevikku.

Ats on rahul, et paindliku töö kõrvalt saab ta pühenduda ka perele ja hobidele. Rõõmu pakub teadmine, et vanemad, ämm-äi saavad kenasti hakkama: reisivad omajagu, teenivad pensionile lisa osalise koormuse ja paindliku tööajaga ning kui peaks meditsiinilist abi olema vaja, on see interneti abil kiiresti ühtmoodi kogu Euroopa Liidus olemas.

Targad arvestid ja võrgud aitavad Atsil piirata energiakulusid, külmkapp annab märku toiduvarude olukorrast. Igapäevasesse liiklusesse tuleb aina enam juurde isejuhtivaid sõidukeid, mis on muutnud liikluse ohutumaks, keskkonnasõbralikumaks ning aitavad erinevate vajadustega inimesed paremini liikuma ja ühiskondlikust elust osa saama. Üha turvalisemaks on muutunud internetist ostmine, see on laiendanud valikuvõimalusi ning alandanud suurema konkurentsi tõttu hindu. Paljude Atsi sõprade äri on just tänu netipoodide lihtsusele hakanud rohkem sisse tooma.

Asjaajamine asutustega on läinud hõlpsamaks – see on kolinud internetti ja suures osas automatiseeritud kogu Euroopa Liidus, kus on nüüdseks kasutusel turvalised ja usaldusväärsed elektroonilised identiteedid. See tähendab, et piisab oma andmete ühekordsest esitamisest Eestis ja eesti keeles ning vajadusel vahetavad Euroopa Liidu ametiasutused Atsi andmeid tema nõusolekul.

Tagasi olevikku

Tulles tulevikust tagasi tänasesse ja tegelikkusesse, avaneb Euroopas mõneti teistsugune pilt. Juba praegu peavad 90 protsendi ametite puhul olema töötajatel minimaalsed digioskused, kuid ligi 100 miljonit eurooplast ei ole kasutanud internetti ning ligi poolel Euroopa tööjõust jääb vajaka digioskustest. Tööandjatel on pidev puudus kõrgete digioskustega töötajatest, kes arendaksid tehnoloogiat ja looksid innovatsiooni.

Euroopas on ainult iga viies ettevõte kõrgelt digitaalne, sest keskmistele ja väikestele ettevõtetele on tehnoloogia digitaliseerimine kallis. Ainult 20 protsenti Euroopa keskmistest ja väikestest ettevõtetest kasutab internetti müügikanalina.

Siiski, umbes 400 miljonit eurooplast on internetis. Enam kui pool inimestest, kes vajavad avalikke teenuseid, valib selleks võrgukanalid. Ka e-teenused on üldjuhul olemas, aga ainult oma koduriigi piires, kuigi Euroopa Liidus kehtib teenuste, kaupade, kapitali ja inimeste liikumise vabadus.

E-riik Eesti

Digiühiskonna arendamine on Eestis olnud märgilise tähtsusega juba 2000. aastate algusest ning see on saanud osaks meie identiteedist. Eesti lahendused äratavad suurt huvi ja meie käest tahetakse õppida. Oleme ühe kõige arenenuma digiühiskonnaga riike maailmas. Selleks et tehnoloogia saaks aidata meie elu lihtsamaks teha, peab ühiskonnas olema ka usaldus vastavate lahenduste vastu. Usalduse aluseks on süsteemi läbipaistvus ja arhitektuur. Eesti inimeste usaldus e-riigi ja e-lahenduste vastu on kõrge ja see on suur väärtus, mida tuleb hoida.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise üks eesmärke on olnud sama suhtumise, mõtteviisi ja kultuuri viimine ka Euroopasse. Seda mitte ainult üldsõnaliste ja abstraktsete loosungite abil, vaid ka konkreetsete ettepanekute ning meetodite näol, millest meie Eestis õppinud oleme. Üksi ei suuda me oma inimestele ja ettevõtjatele pakkuda kõiki neid hüvesid, mis digis peituvad, ega kaitsta neid ohtude eest, mida digi endas kätkeb. 

Jõudmaks aastast 2017 aastasse 2025 ehk Atsi ellu, tuleb kohaneda ja muutuda kogu ühiskonnal – seadustest argipäeva korraldusteni. Sest küsimus ei ole mitte tehnoloogiline, vaid puudutab pigem mõtteviisi ja kultuuri. Selle kultuuri loomiseks tuleb jõuda õige suhtumise ja algtingimusteni, millest kõik osapooled ühtemoodi aru saavad. Euroopa peab ühiselt kujundama rahvusvahelist digiühiskonda soodustavad tingimused. Oluline on ka ühtse turvalise küberruumi loomine, mis tagab vajaliku usalduse digiarenguks.    

Kasutamata võimalused

Eesti algatas juba 2010 digitaalse siseturu loomise, mis põhiosas tähendas Euroopa nelja põhivabaduse ja siseturu ajakohastamist ning loodetavat uut kasvu neljaprotsendilise sisemajanduse kogutoodangu ulatuses. Praegu on suur osa tööd veel mõninga vastuseisu tõttu lõpetamata ja kuigi Eesti eesistujana püüab siin kindlasti edu saavutada, otsustati Tallinnas toimunud tippkohtumisel, et vajadusel võtavad liidrid juhtohjad enda kätte, kui läbirääkimised ummikusse jooksevad ja strateegilise eesmärgi saavutamine ohtu satub.

Autoriõigused internetiajastul, internetis sõlmitavate lepingute käsitlemine, piiriülene andmete ja digitoodete liikumine, internetiettevõtete ja tehingute maksustamine ning uute tehnoloogiate ja küberkultuuri juurutamine nii avalikus sektoris kui erasektoris ootavad otsustamist, et Euroopa internetiajastusse viia. 2018. aasta alguses ootame ka uut algatust, et rakendada tehisintellekti.

Kui Euroopas kehtiks viies vabadus ehk andmete vaba liikumine ning asutused vahetaksid andmeid inimeste nõusolekul nii, et neid peab esitama vaid ühe korra, hoiaks Euroopa Liit aastas kokku umbes viis miljardit eurot. Kogu andmemajanduse maht on 2020. aastaks hinnanguliselt 739 miljardit eurot, kui õnnestub digitaalne ühtne turg ellu viia.

5G ehk usaldusväärne, energiasäästlik ja ülikiire internetiühendus võiks luua Euroopas 2,3 miljonit lisatöökohta. Oskustöötajaid vajab juurde ka küberjulgeoleku tagamine, 2021. aastal on selles valdkonnas täitmata umbes kolm miljonit töökohta.

5G võrkude loomise eeldused on Euroopas olemas. Sellele pühendumist kinnitasid suvel Euroopa Liidu digiministrid ühisdeklaratsiooniga. 5G annaks tugeva tõuke suurte andmemahtude töötlemiseks ning see omakorda tehisintellekti ehk krati arendamiseks – üha tavalisemaks saaksid targad isejuhtivad transpordi- ja energiavõrgud, internetti ühendatud koduseadmed jne.

Need on näited ja selgitused sellest, miks Eesti võttis südameasjaks tuua niivõrd mahukas ja ühiskonna iga osakest puudutav digimaailm ühe katuse alla ning veenda ka ülejäänud Euroopat seda tegema.

Digiajastu on käes

Digirevolutsioon on maailmas juba alanud ning Euroopa ees on valik, kas jääda siin sabassörkijaks või tõusta arengu lipulaevaks, pakkudes oma inimestele parimat elukvaliteeti ja arenevat majandust. Vastasel korral ähvardab Euroopat ajude ja investeeringute äravool, mida kohati juba ongi märgata. Me elame digiajastul ja Euroopal tuleb leida tee ühise digiühiskonnani. Valikus ei ole varianti seda arengut mitte kaasa teha.

Tõsiasi, et Tallinnas toimus kõigi aegade esimene Euroopa Liidu digitippkohtumine, on märkimisväärne. Nagu ka see, et Prantsusmaa presidendist Emmanuel Macronist ja Saksamaa kantslerist Angela Merkelist on saanud teatud digiteemadel – maksud, tööstuse digitaliseerimine – eestkõnelejad.

Esinedes täna Brüsselis Euroopa Ülemkogul, räägin oma Euroopa kolleegidele üle, mida olulist Tallinna digitippkohtumise aruteludest esile tõsta. Digi puudutab iga pisidetaili ühiskonnas, see kujundab ümber kogu meie elu ning eeldab julget nägemust Euroopa tulevikust. Digiühiskond on see paljudest tükkidest koosnev suur pusle või visioon, mida poliitikutelt oodatakse, et inimesed ja ettevõtted saaksid oma tulevikuplaane seada. Loodan, et pärast Eesti eesistumist on Euroopa digiühiskonna lumepall kiiresti ja pidurdamatult veerema lükatud.