Kitsarööpmelise raudtee muuseum Lavassaares.

FOTO: Hanneli Rudi

Meie raudteede üldine olukord on iseseisvuse aastatel silmnähtavalt paranenud. Ei ole liialdus öelda, et me raudteed jätavad võrdlemisi vähe soovida. Siin ja seal ilmsikstulnud üksikud vähemad puudused ja mõned väärnähtused ei tumesta veel üldist pilti.

Samuti võime ka raudtee tasuvusega rahul olla, sest paaril viimasel aastal on raudtee iga aasta ligi: 3 milj. kr. ülejääki annud. See on suurem kasuprotsent, kui meie naaberriikides, ja märksa suurem kui paljudes Lääne-Euroopa riikides. Kõige selle juures on tähtis veel see, et niihästi saadetise veotariif kui ka sõiduhinnad on meil võrdlemisi madalamad kui teistes riikides. /.../ Meie arvates võiks raudteevalitsus veel mõndagi teha kodanikkude huvide rahuldamiseks ja sellega ühtlasi raudtee sissetulekute tõstmiseks.

Teedeminister A. Kerem soovitas omal aja raudteevalitsusel küsimust kaaluda, kuidas oleks võimalik suuremates linnades raudteelt kodanikkudele vähemaid saadetisi koju kätte toimetada. Meie vanematele raudteelastele on see algatus muidugi täiesti võõras. /.../ Võib olla, et ühe osa raudteelaste eitava seiskoha pärast ei olegi küsimus edasi nihkunud. /.../ Saadetiste kätte toimetamine võiks sündida sama põhimõtte järgi, nagu postisaadetiste kättetoimetamine sünnib. Iseäranis tähtis on see nendele, kes saavad tihti saadetisi. 19.10.1929