Tarmo Pikner

FOTO: Erik Prozes

Uue poliitika ajastu algusest Eestis on vara rääkida - Vabaduse väljaku tallide küürimiseks kuluks palju aega isegi siis kui seda teha soovitakse, kirjutab kolumnist Tarmo Pikner.

Valimispäev, õigemini öö, oli Jüri Ratasele õnnelik. Mitte seepärast, et nad noppisid kõige rohkem hääli, vaid seepärast, et Savisaar vanem oma valearvestuslikus upsakuses andis võimaluse Keskerakonna legitiimsuse tekitamiseks. Kuid, rõhutan – andis vaid võimaluse, kas seda kasutatakse, on iseasi.

On vara hõisata, sest, kõigepealt - kuni koostööprotokolli Putini parteiga pole prügikasti visatud, ei maksa legitiimsusest rääkida. Muide, siin saaks hoopiski Reformierakond selle tobeda olukorra lahendada. Kuna lepingul on Ain Seppiku allkiri, kes nüüd reformierakondlane, võiks ta oma allkirja sellelt õnnetult paberilt tagasi võtta ja olekski Ratasele jõulukingitus tehtud. Kuid seda ei saa endale lubada, sest reformaritel kaoks mõnus vastandumisvõimalus keskparteiga.

Jah, Keskerakond saab Savisaare taagast lahti (peale kohtuotsust), kuid ega see tähenda, et partei rinnaesine oleks puhtaks pestud - Vabaduse väljaku tallide küürimisega läheb oi, kui kaua. Kui Taavi Aas hakkakski linnavalitsuse korruptsioonivõrgustikke lahti harutama ja seda kohtu all oleva Kalev Kallo haamriviibutuste saatel, kes jällegi volikogus, siis jääme pigem järgmisi valimisi ootama.

Algab Kõlvarti õhu-kikk-poks

Kas keegi usub tõsimeeli, et Mihail Kõlvart jääb oma 25 000 hääle otsa istuma abilinnapea toolile. Kes vähegi sporti teinud (ja Kõlvart on teinud), teab, et kõige hullem tulemus on teine koht, kusjuures esikoht (linnapea amet) on justkui ära võetud.

Ja kui keegi arvab, et Keskerakond hõlmab nüüd ühest otsast Kõlvarti-Toomiga vene valijaid ja teises otsas tegutsevad targad eestlaste esindajad Ratas-Simson-Reps, et siis on nagu rahvusküsimus lahendatud ja tuli tuha all kustunud – see on küll naiivne arvamus. Selles just probleem ongi, et see partei on väga selgelt kahe otsaga ja seega kahe väljundiga.

Kui varem oli neil Savisaar, kes ise kahe otsaga isiksus, hoides kahte leeri koos, siis nüüd ei ole kahestunud isiksusi – on vene elektoraadi esindajad ja on eesti omad. Niisiis, olukord on veelgi plahvatusohtlikum.

Kuigi idamaade võitluskunsti harrastajad peavad olema raudsete närvidega, võivad ka kõige külmakõhulisemad ühel hetkel järele anda vene partei loojate ihalusele, neist aga puudust ei ole. Kui lõpuks on kõigile venekeelsetele selgeks saanud, et Yana Toomist pole neile abi (osa sai juba neil valimistel aru), siis pühendutakse Kõlvarti äramoosimisele. Ja ei maksa unustada, et enne valimisi võeti selgeltnägija Ilona Kaldre punti (kuigi ta Jõhvi volikogusse ei pääsenud).

Uue poliitajastuni on pikk tee

Lubada sellises olukorras Keskerakonnale pikka iga riigi valitsemisel, lisaks olukorras, kui Reformierakond esines valimistel väga jõuliselt (eriti Tallinnas ja Tartus), on jällegi naiivne arvamus. Ees on riigieelarve arutelu parlamendi saalis ja seal ei hakka mittesurmavatest relvadest tuld andma mitte ainult EKRE. Lisaks annab IRL-i ennastületav valimistulemus võimaluse nurgas häbenemast välja tulla ja kõvemat häält teha.  

On vaid aja küsimus, mil algab uute koalitsioonide kompamise periood. Selles valguses on legitiimsust juurde saanud pigem EKRE, kelle kandepinna laienemist mõned tõlgendavad kaotusena, kuna tegelikult kardeti, et kandepind laieneb palju rohkem (ja kordub Euroopa riikide parempöörde muster).

Räägitud on Keskerakonna uue poliittähe sünnist, Põhja-Tallinna linnaosa vanemast Raimond Kaljulaidist, kes sai veidi rohkem hääli kui tema ülemus Taavi Aas ja sai üldse teise tulemuse. Kaldun arvama, et lisaks sobivale perekonnanimele oleks tema lobedasse koolipoisi juttu vaja rohkem iva. Lisaks, Kaljulaidi valimiskampaaniat vaadates, kostusid elektoraadist sõltuvalt kaheotsalised signaalid – tõeline Savisaare õpipoiss.

Ja veel - kohtu poolt karistatud Keskerakonna puhul on üleriigilisest kandepinnast raske rääkida. Nagu oli Venemaal kunagi regioonide partei, on keskerakond meie (venekeelsete)regioonide partei.

Niisiis, valimisöö oli Keskerakonnale pigem kauaoodatud pesupäev ja uue poliitika ajastu sünnist meie riigis on ennatlik rääkida.

PS Ahjaa, tervitusi sinna Antsla volikogusse Oudekki Loonele ja etteruttavad õnnitlused oktoobrirevolutsiooni 100. aastapäeva puhul!

PPS Nupukamaile annan koduülesande – mida teha Lasnamäe valimisringkonnaga?