Klubide tegelikku edukust näitavad mängud suuremates sarjades. Seal polnud aga Kalevil ja Rockil tänavu ühtegi õnnestumist. Kalev sai küll Ühisliigas ajaloolise esimese võidu ja mõneski mängus suudeti vastaseid lõpuni pinges hoida, kuid oma alagrupi punase laterna rollist see ei päästnud. Balti liiga kohamängudelt väljajäämist võib hinnata aga vaid üheselt – totaalne põrumine. Rock jäi toppama madalaima eurosarja alagrupiturniiril ja pudenes konkurentsist Balti liiga veerandfinaalis.
Tahaks uskuda, et asjade selline käik sunnib klubide juhtkondi radikaalsetele sammudele, kuid… senised väljaütlemised seda ei luba. Tartlased räägivad mitmeaastasest projektist ja sellest, et tänavu polnudki rahvusvahelistes sarjades edu saavutamine eesmärk. Käib uue meeskonna ehitamine ja tulemused peavad tulema järgmistel aastatel.
Kuid vaadake Rocki koosseisu – mida seal ehitatakse? Jah, üks põhitegijatest on nooruke Rain Veideman ja Sten-Timmu Sokust on saanud meeskonna põhimängujuht, kuid ei enamat. Ülejäänud noored pole esile kerkinud ja näiteks mullu lennukalt «Muhu raketiks» ristitud Timo Eichfussi panus on hoopis kahanenud. Leegionäride kõrval teevad aga mängu ikka eluaegsed Rocki pallurid Marek Doronin, Silver Leppik ja Vallo Allingu. Kõik toredad mehed, kuid mille põhjal võib loota, et nad just nüüd teevad arengus erilise hüppe?
Kaleviski pole uutmistuuled puhumas. Gregor Arbet, Tanel Sokk, Rait Keerles, Marko Riis – kas ei meenuta nende meeste jätkuvalt samas klubis pallimine seisvat vett? Kuuldavasti soovib peatreener Aivar Kuusmaa kõiki neid ja meeskonda toodud endiseid TTÜ pallureid näha Kalevis ka tuleval hooajal. On raske leida midagi, mille põhjal võiks loota aastaid samal tasemel püsinud meestelt arenguhüpet. Tahaks loota, et Kalevi või Rocki juhtkond ei hakka pärast koduse meistritiitli võitmist rusikatega vastu rinda taguma ja superõnnestumistest rääkima, vaid suudetakse säilitada adekvaatsus ja enesekriitika – Eesti meistri tiitel ei päästa kummagi meeskonna hooaega.
