Erkki Bahovski.

FOTO: Tairo Lutter

Eesti-soome kirjanik Sofi Oksanen on kirjutanud USA esileedile Melania Trumpile avaliku kirja, milles palub Sloveeniast pärit Trumpil olla Ida-Euroopa naiste kangelane. Nimelt võiks USA esileedi Oksaneni arvates kasutada oma positsiooni, et murda Ida-Euroopa naiste kui prostituutide stereotüüp ja edendada nende õigusi.

Kiri on tähelepanuväärne ka selle poolest, et Oksanen räägib palju oma juurtest ehk  Eestist. Kuidas juba nõukogude ajal olevat saanud naisi sukapüksipaari eest osta ja kuidas piiride avanedes kinnistus soome keeles väljend «pilu 50 mk» (õigekirjavigadega kiri soome keeles, millega antakse mõista, et 50 marga eest saab seksi). Samas möönab ta, et Eesti on edasi arenenud, laeval ei saa ta enam seksiettepanekuid ning eesti ja vene naised julgevad Soomes kõva häälega rääkida.

Ent tervikuna Ida-Euroopa stereotüübid jäävad. Oksanen küsib, miks on enamikus filmides Ida-Euroopa naisi kujutatud kas prostituutide, stripparite või postimüügipruutidena.

Oksanen on Ida-Euroopa naiste stereotüüpe lahanud oma romaanides «Stalini lehmad», «Puhastus», «Kui tuvid kadusid» ja «Norma». Kõigis nendes romaanides teeb ta juttu naiste ärakasutamisest.

Melania Trump võiks olla aktiivsem naiste õiguste eest võitlemisel just oma päritolu rõhutades, arvab Oksanen. Ometi on ilmnenud märke, mis selle pealtnäha ilusa ettepaneku kohale pilved toovad. Oksaneni kirja avaldanud Helsingin Sanomat oli teinud loo ka Sloveeniast ja selgub, et Melania Trump polnud mingi hiireke, vaid õppis arhitektuuri ja lõi läbi modellina. Selgub ka, et võrdõiguslikkuse poolest on Sloveenia kaugel ees USAst endast.

Siit tulebki küsimus. Kui palju võib ikkagi just Ida-Euroopaga seostada narratiivi end müüvatest naistest? Melania Trumpile heideti ette, et ta ei reageerinud, kui tuli välja, et tema abikaasa Donald Trump oli riietusruumis hoobelnud naiste ahistamisega. Kuid lõppkokkuvõttes on tähtsam ju, et Ameerika valijatele, sh naistele, see riietusruumi skandaal korda ei läinud ja Melania leidis end Valgest Majast (pärast mõnda kuud New Yorgis, mööngem). Järelikult on ahistamine USAs aktsepteeritav.

Või kas ikka täielikult? Filmimogul Harvey Weinsteini ümber toimuv näitab, et mingis segmendis pole ahistamine aktsepteeritav, aga ta ei kandideeri ka USA presidendiks. Meilgi sai Taavi Rõivas valimistel 4130 häält, olles enne sattunud ahistamisskandaali. Kuid just reaktsioonid Rõivase ahistamisloole annavad lootust, et Melania Trumpi ei lähegi vaja, vaid eesti naised suudavad ise oma õiguste eest seista.

Pole usutav, et Melania Trump reageeriks kuidagi Sofi Oksaneni kirjale ja hakkaks (Ida-Euroopa) naiste õiguste eest võitlema. Tekiks ka ilmselt kognitiivne dissonants, kui machoʼna tuntud ja just liberaalseid väärtusi maha tehes ametisse saanud Donald Trumpi abikaasa hakkaks promoma neidsamu väärtusi.

Tõenäoliselt on Oksanen ise Ida-Euroopa naiste heaks palju rohkem teinud. Kuid stereotüübid on visad kaduma ja kirja kirjutamine iseenesest sunnib teemast taas rääkima.

Muidugi saab Oksaneni kirja valguses tõstatada ka laiema küsimuse: kas USA pöörab Ida-Euroopale piisavalt tähelepanu? USA administratsioonis pole selliseid nimesid nagu kunagi Ida-Euroopast pärit Zbigniew Brzezinski või Madeleine Albright. Seniste Valge Maja sammude põhjal võib aga öelda, et võrreldes Barack Obama ajaga – ja erinevalt oodatust – on USA Ida-Euroopale tähelepanu pööranud küll. Melania Trump pole aga lihtsalt õige adressaat.