EKI keelekool: ürgne side rahvaste vahel

Sven-Erik Soosaar Foto: Eesti Keele Instituut

Euroopa Liidu eesistujariigi kodanikena ei pruugi meile meeldegi tulla, et lisaks meiega ühiseid euroopalikke väärtusi jagavatele Euroopa Liidu rahvastele elab Venemaa avarustes veel rahvaid, kellega meil on palju ürgsemad sidemed ja kellega meid lisaks keelele ühendab ka looduslähedane eluviis. Kontaktid erinevate naaberrahvastega on tõuganud meie keeli eri suundades arenema.

Eesti keele sõnavara annab tunnistust ammustest kontaktidest balti ja germaani hõimudega ning hilisemast tihedast läbikäimisest sakslaste, rootslaste, venelaste ja lätlastega. Idapoolsete soomeugrilaste keeltes on suurem vene keele mõju, kuid Volga ääres elavate maride ja udmurtide keeles on ka tugevad turgi mõjud. Eesti keel on oma ehituselt muutunud palju sarnasemaks germaani keeltega ja kaotanud mitmeid soome-ugri keeltele iseloomulikke jooni.

Kadunud on eitusverb (tegusõnaline eitus nagu näiteks soome en 'mina ei', et 'sina ei', emme 'meie ei', mari keeles vastavalt om, ot, ona), omastusliited (nt soome silmä-ni ja mari šindža-m 'minu silm') ja vokaalharmoonia. Siiski on mitmed vormi- ja lauseõpetuse jooned eesti keeles säilinud, nt tagasõnade eelistamine eessõnadele ja rikkalik käänete süsteem. Sõnavaras aga avalduvad meie keele soomeugrilised juured selgelt, sest meie kõige tavalisemad sõnatüved on enamasti soome-ugri päritolu. Omapärane on paariliste kehaosade ja elundite tähistamine – soomeugrilased kasutavad nende puhul ainsust ja paarist ühe kohta öeldakse pool. Eesti keeles on sellest ürgsest keelejoonest säilinud väljendid nagu poole kõrvaga kuulma ja pükse jalga panema.

Väga erinev on ka nende keelte staatus. Kui Eestis tekib terav poleemika paari (küllaltki olulise) ülikooliloengu inglise keeles pidamise üle, siis Venemaa soomeugrilased peavad muretsema selle pärast, et emakeelne algharidus on kadumas ja lapsed ei õpi enam emakeeles lugemagi. Mitte kõigil rahvastel ei ole niimoodi vedanud nagu meil. Eesti keel ei ole kaitstud mitte ainult paberil, vaid seda saab päriselt kasutada nii ülikoolis, pangas kui ka ministeeriumis.

Igal aastal hõimupäevade ajal on meil võimalus näha ja kuulda hõimurahvaste esindajaid – kohata elus inimesi, kes on siia tuhandete kilomeetrite kauguselt kohale sõitnud ja kes räägivad veel emakeelena meie emakeelele küll sarnaseid, aga siiski nii erinevaid keeli.

Meie rahvaste vahel on mingi ürgne side, mida võid tajuda siis, kui kuuled mari torupilli šüvõri häält või liivi rahvaviisi. Hõimupäevad on hea võimalus teha tutvust meie hõimuvellede ja -õdedega, näha nende tantse ning kuulda nende muusika ja keele kõla.