Usuteadlane: piibel ütleb homoseksuaalsuse kohta väga vähe

Ain Riistan Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Homoseksuaalsuse hukkamõistmine on piiblis mitmeti tõlgendatav ja vajab tihti laiemat konteksti, räägib Tartu Ülikooli usuteaduskonna Uue Testamendi lektor Ain Riistan intervjuus Tartu Ülikooli ajakirjandustudengile Annaliisa Postile.

Kui palju on piiblis viiteid homoseksuaalsusele?

Ega neid väga palju pole. Vanas Testamendis on sellest juttu, eriti Moosese raamatutes. Uues Testamendis apostel Paulus mainib seda mõned korrad oma kirjades.

Kas on tõsi, et Jeesus ise ei ole homoseksuaalsuse kohta kordagi sõna võtnud?

See vastab tõele. Arvan, et see ei olnud lihtsalt teema, sest juutide seas oli selline praktika keelatud. Jeesusel oli palju muidki probleeme, millega ta tegeles ja mis ta lõpuks ristile viisid.

Kuidas Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuuris homoseksuaalsusesse suhtuti?

See on väga erinev, sest see polnud päris ühtne kultuur. Kui vaadata toonast ühiskonda laiemalt, siis homoseksuaalsus sellise nähtusena ja sellises tähendustes kui meil tänapäeval ei olnud antiikmaailmas tuntud.

Vanas klassikalises Kreekas oli vabade meeste seas linnriikides täiesti tavaline praktika, et vanem mees valis endale noorema mehe, kellele ta oli mentor. Muuhulgas sisaldas see ka homoseksuaalset vahekorda ja hiljem, kui see mees sai vanemaks ja lugupeetuks, siis asi kordus. See oli sotsiaalse suhtluse ja ka vastastikuse lugupidamise vorm.

Samas Rooma ühiskonnas esimesel sajandil, kui Paulus oma kirjad kirjutas, vähemalt formaalselt kehtis seadus, et vaba mees ja vaba mees ei tohi vahekorras olla. Idee oli selles, et see oli seotud toonase aja mehelikkuse ideaaliga ‒ mees on see, kes on aktiivne pool. Kui keegi on meeste vahelises seksuaalvahekorras passiivne pool, siis tema mehelikkus on vähendatud ja see ei olnud okei.

Mõned autorid on välja toonud, et piiblis ei mõisteta hukka homoseksuaalsust, vaid poisipilastust ja külaliste alandamist vägistamise läbi. Mida teie arvates pühakirjas hukka mõistetakse?

Vanas Testamendis on viidatud mitmel korral, et mees ei tohi mehega magada ja see on karistatav, aga siin peab silmas pidama, millisel alusel seda on öeldud.

Meil on lugu Soodomast ja Gomorrast, mida on seostatud homoseksuaalsusega, aga ekslikult. See lugu on pigem ikkagi seotud külaliste alandamisega ja homoseksuaalsuse aspekt on seal teisejärguline.

Moosese raamatutes on rida mitmesuguseid reegleid, mille eesmärk ja sisu on kategooriate puhtus. Jumal on püha. Pühaduse kategooria on puhtuse kategooria ja selle ümber organiseerub kogu nii-öelda kosmoloogia või sotsiaalne kaar. Jumalaga seotult on oluline, et kategooriad oleksid puhtad. Näiteks ei tohi samal ajal kanda linasest ja villasest kokku kootud riiet, meie mõistes on lapitekid keelatud. Tuleb hoida kategooriad lahus. Enam-vähem sellises loogikas ei ole ka seksuaalvahekord meeste vahel puhas kategooria, et see ei sobi. See on selline toonane mõtlemine.

Kui nüüd tuleme Uue Testamendi juurde, siis roomlaste kirja seletamise puhul mainisid [teoloogid] Jaan Lahe ja Urmas Nõmmik, et pole täpselt teada, mida Paulus seal mõtles. Minu nägemus on natuke teine. Mina saan ikkagi aru, et Paulus juudina rääkis homoseksuaalsetest praktikutest ja mõistis need hukka, aga nüüd on oluline, millises kontekstis ta seda teeb. Homoseksuaalsus on vaid üks patt paljudest asjadest ja esitatud hoopiski nii-öelda retoorilises kontekstis, mille lõppeesmärgiks on öelda, et tegelikult on kõik inimesed patused ja vajavad Kristuse päästet. Sellest tekstist ma väga ei loeks välja, et homoseksuaalsus igas vormis, igal ajal ja igas situatsioonis on keelatud. On terve rida kõikvõimalikke teisi asju, mida inimesed teevad iga päev, kuid mille Paulus samuti mõistab hukka.

Homoseksuaalsus on vaid üks patt paljudest asjadest ja esitatud hoopiski nii-öelda retoorilises kontekstis, mille lõppeesmärk on öelda, et tegelikult on kõik inimesed patused ja vajavad Kristuse päästet.

Kuidas on viidatud naiste homoseksuaalsusele?

Lesbilisest suhtest piiblis tervikuna juttu pole. Rooma kirja viide on ilmselt seotud lihtsalt ebaloomuliku suguühtega loomaga. Milles asi? Toonases kultuuris oli homoseksuaalses seotud arusaamaga meeste mehelikkusest.

Kui põhiliselt räägitakse meestest, siis kas piibli põhjal saab üldse teha mingisugust üldistust homoseksuaalsuse kohta?

Mina väidan, et seksuaalsusel ja seksuaalsusel on vahe ning üldistamine on üldse selline tänamatu asi. Homoseksuaalsed suhted võivad minu meelest olla väga mitmekesised. Nad võivad olla, nagu enne viitasin, teise inimese alandamine, teise inimese vägistamine. Nad võivad olla lihtsalt kahe täiskasvanud inimese nõusolek armastuseks. Mina ütlen nii, et piibel ütleb homoseksuaalsuse kohta nii, nagu me selle üle tänapäeval vaidleme, väga vähe.

Mina ütlen nii, et piibel ütleb homoseksuaalsuse kohta nii, nagu me selle üle tänapäeval vaidleme, väga vähe.

Kas on üldse kohane tuua kooseluseadusest rääkides mängu piibel ja hakata seda tsiteerima?

Usun küll. See ei ole tegelikult otseselt kohane ilmaliku ühiskonna raames, aga kui räägime religioossetest organisatsioonidest, siis kirikud on säärased organisatsioonid, kus piibel sõna otseses mõttes on õpetus või elu alus. Nagu Eesti Vabariigis elavale kodanikule on kõige alus meie põhiseadus, siis piibel on kristlase elu põhiseadus.

Eestis on nõnda, et riik on siiamaani käitunud meie ühiskonna suhtes vägagi demokraatlikult ja arvestanud seda, et siin valitseb eri huvirühmade paljusus. Kristlastel kui seltskonnal meie kodanikel on õigus kaasa rääkida Eesti seadusloomes.

Argument on, et sellega (piibliga – A. P. ) võib arvestada, aga siin on küsimus selles, et minu meelest on ikkagi tegu ühe ilmaliku [kooselu]seadusega, mis puudutab ühiskonda. Kristlased võivad selle kohta oma arvamust avaldada, aga see on kõik. Siit edasi on see pall poliitikute käes.