Enno Lend

FOTO: Erakogu

Kui kümmekond aastat tagasi olid Eesti rakenduskõrgkoolid mahajäänud koolide liigas, siis nüüd oleme jõudnud Euroopa Liidus eesrindlike hulka, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend.

Tööstuse kiire areng ja eelmise sajandi alguse ettevõtete initsiatiiv moodustasid soodsa keskkonna uute kutse- ja kõrgkoolide tekkeks. Tänavu täitub 25 aastat rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu (RKRN) loomisest. Selline algatus polnud ühiskonna- ega haridusteadlaste väljamõeldis, pigem dialoogi tulemus töömaailmaga.

Eesti rakenduskõrgkoolide kujunemine on olnud analoogne paljude teiste Euroopa riikide kogemustega. Ka meil olid praktilise suunitlusega õppekavade ja õppeprotsessi ajakohastamise initsiaatorid peamiselt  töömaailma esindajad. Rakenduskõrgharidust iseloomustabki pidev koostöö tööandjate ja haridusasutuse vahel ning õppekavasid uuendatakse lähtuvalt tööandja vajadustest.

Järjest enam pööratakse tähelepanu teoreetiliste teadmiste omandamisel ka praktiliste erialaste oskuste ja kogemuste saamisele, mida iseloomustab hea koostöö praktikakohtade saamisel tööandjatega.

Kuidas edasi?

Eesti kõrgkoolide paari aasta taguses vilistlaste uuringus on sedastatud üliõpilaste rahulolu hinnangud. Kõige enam ollakse rahul oma üldiste otsustega eriala ja kõrgkooli valikul ning hinnatakse kõrgelt rahulolu oma töö ja enda konkurentsivõimega tööturul. Rakenduskõrgkoolides oleme oma südameasjaks võtnud, et koolist lahkuvad tudengid pakuksid reaalset väärtust töömaailmale. Koolid pingutavad väga palju, et lõpetanute valmisolek ja praktilised teadmised oleks tööturule sisenedes maksimaalsed.

Ise toimetavad robotid, pakikärud ja muud targad seadmed – kas need võivad olla uued tõsiselt võetavad konkurendid tööturul? Keskkond meie ümber on pidevas muutumises ja neid muutusi loome meie ise.

Isegi kui tehnoloogia areneb kiiremini, kui me kohaneda jõuame, siis 25 aastat RKRN toimimist on tõestanud, et suudame võrgustikuna kaasajastada oma õppeprotsessi ja –kavad õppuri jaoks vastavalt tegelikule tööturu vajadusele. Kui kümmekond aastat tagasi olid Eesti rakenduskõrgkoolid mahajäänud koolide liigas, siis nüüd oleme jõudnud Euroopa Liidus eesrindlike hulka. Seda tänu arvukatele koostööprojektidele, mis võimaldavad meie rakenduskõrgkoolidel luua kõrgtehnoloogilisi õppekeskusi.

Koostöö tööandjatega

Tööandjate manifestis (2015) on sõnastatud kokkulepe, et haridussüsteemi pakutava ja tööturu vajaduste vastavusse viimiseks kaasatakse tööandjad hariduse kujundamisse ning suurendatakse õppurite vastutust kutsevaliku ja õpitulemuste eest.

Rakenduskõrgharidust pakkuvate asutuste praegune tihe koostöö tööandjatega iseloomustab manifestist öeldut. Kuigi rakenduskõrgkoolid loovad aluse tudengite ja tööandjate vaheliseks koostööks, siis selle õnnestumise aluseks on ka nende oma vastutus ja initsiatiiv. Rektorina kogen üha enam võimalusi, mida rakenduskõrgkoolide ja tööandjate vaheline koostöö pakkuda suudab: rakendusuuringud, erialase kõrgharidusega spetsialistid, täiendkoolitused ja ümberõpe.

Autor on rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu esimees.