Iga nurk Eestimaal vajab igat ausa ja tubli eestimaalasest töömehe kätepaari! Siis ei ole enam kõrini, kirjutab Tartu elanik Triin Pisuke-Roos.
Triin Pisuke-Roos: kõrini! (oopus kõriorelile vaikuses) (6)
Uvertüür
Paljustki on kõrini. Sellest, et iga kuu alguses laekub postkasti järjest terve kimp arveid... Majalaen, vesi, elekter, telekas, telefon, internet, ühe lapse lasteaiatasu, teise lapse lasteaiatasu, tütre huviringi tasu, prügivedu... Ei jõua seda loetelu jätkata, võhm saab otsa. Kõrini on, et Eestimaa ja eestimaalased on kõrini arvetemudas!
Väga kõrini on sellest, et igal sammul küsitakse raha. Isegi selle eest, et sa autoga seisma jääd, tuleb maksta. Iga hetk on sul midagi vaja ja see midagi maksab alati raha. Kogu raha läheb põhimõtteliselt ainult sellele, et saaks elada. Et oleksid olemas eluks vajalikud asjad nagu katus pea kohal, toit, toasoe, elekter ja esmatarbekaubad. Kogu aeg on tunne, et rahast jääb puudu ja kõike vajalikku ei saa endale lubada. Kui noor inimene või paar saab näiliselt korralikku palka, siis imestatakse, miks tal/neil raha ei jätku. Aga tal/neil on kodus peale pangalaenu veel külmkapi suurune tühi koht, pesumasina suurune tühi koht, talvesaabaste suurune tühi koht ja – üldse vaakuum!
Kas see olukord on paratamatu? Kas nii peabki olema ja teisiti ei saagi olla? Mis on lahendus?
Vahemäng
Öelda, et see olukord on paratamatu, tähendab tunnistada, et suur osa inimestest justkui peabki elama statistiliselt heades, aga eluliselt ebaväärikates tingimustes. Ei, see olukord ei ole paratamatu. Saaks olla ka teisiti.
Pole tähtsust, kes võidab valimised ja kes parasjagu võimutseb. Ükski praegune erakond ei suuda olukorda muuta, sest kõik erakonnad tegutsevad ja mõtlevad olemasoleva süsteemi piires. Nad mõtlevad RAHA piires. Nende elujõud on rahas ja kui raha pole, kooleb ka erakond.
Riigi välismaalt sisselaenatud raha tahetakse ümber jagada ühest taskust teise. Samal ajal tuleb selle sisselaenatud raha pealt maksta intressid ja need välispankadele tagasi saata, et kohe varsti need intressid uue (ja intressidega!) laenuna tagasi riiki laenata. Nagu Kreekale kaela määriti, et uue suurema laenuga kustutada osa võlgu ja riigi laenukoorem suureneks.
Et midagi saaks muutuda, on vaja kardinaalseid radikaalseid muudatusi. Vaja on täielikku kursimuutust. Seda, et eesmärgiks seataks finantsiline sõltumatus, vaba energia, iga inimese heaolu ja põhivajaduste tagatus. Et kogu riigis hakataks elama oma tegevuse tõhusast tulust, mitte laenurahast.
Lahendus seisneb ühistegelikus ühiskonnas ehk rahvusühiskonnas, kus riigi nimirahvus vastutab nii riigi kui riiginime väärikuse eest. Kui me kõik oleme riigi kaasomanikud ehk täisverelised kodanikud, täidame igaüks oma kohustusi ja kanname vastutust oma tegude eest; kui jagatakse ümber tõhusast tööst tekkinud rikkust, aga mitte vaesust; kui võetakse suund sellele, et ise tuleb toota, ise tuleb majandada, igaühele peavad olema tagatud inimväärikad elutingimused ja vajadusel tõhus ja kiire arstiabi, et inimene saaks muretult tegeleda oma tööga ja laste kasvatamisega – ainult nende tingimuste täitmisel saaks elu siin Eestis paremaks muutuda.
Repriis
Ja muidugi on kõrini hüljatud kortermajadest, lagunevatest talumajadest, söötis või siis koristamata põldudest, suletud tööstus- ja ärihoonetest, mida kohtab mööda Eestit ringi sõites oi kui palju.
Kadents
Iga nurk Eestimaal vajab ülesehitamist. Iga nurk Eestimaal kisendab eestimaalaste varjusurmas oleva mõistuse tärkamise järele. Iga nurk Eestimaal vajab iga ausa ja tubli eestimaalasest töömehe kätepaari! Siis ei ole enam kõrini!