Kohtus Vjatšeslav Leedot esindanud vandeadvokaadi Toomas Vaheri sõnul vastutab eetrisse jõudnud jutu eest nii see inimene, kes eetris räägib, kui ka organisatsioon.
Advokaat: eetri sisu eest vastutab nii helistaja kui ka organisatsioon
2. mai 2011, 00:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Raadioeetris kõlanud arvamuse ja netiportaali kommentaatori vahel on kindlasti paralleel olemas. Kui lähtuda Leedo kaasusest, siis põhimõtteliselt see inimene, kes eetris räägib, vastutab selle eest, mis ta suust välja ütleb, ja tegelikult vastutab sellesama eest paralleelselt ka see organisatsioon, kelle äri see on, ehk selle raadiojaama pidaja,» ütles Vaher.
«Ja kui selline paralleelne vastutus on olemas, siis on loogiline, et võiks ka mõelda sellele, kuidas niisuguseid probleeme vältida ja ära hoida. Eelkõige peaks olema eesmärk kahju ära hoida, mitte tegeleda juba tekkinud kahju hüvitamisega,» sõnas Vaher.
«Kui raadio otse-eetris mõne inimese kohta väga räigeid laimavaid asju öeldakse, siis ma usun küll, et tal on nõue selle raadiojaama vastu. Leedot ja Delfit puudutanud vaidluse riigikohtu seisukoht oli hästi balansseeritud ja hea juhis edaspidiseks eluks selles vallas,» lisas vande-advokaat.
Vaheri sõnul oli toonase vaidluse eesmärk luua põhimõtteline seisukoht selles küsimuses ja see eesmärk sai täidetud. «Pärast seda kaasust ja ka tegelikult juba selle kohtuvaidluse ajal muutus radikaalselt väljaannete suhtumine kommentaariumitesse ja sellega seonduvasse vastutusse ning pilt muutus oluliselt paremaks.»
Vjatšeslav Leedo juhtum
Ärimees Vjatšeslav Leedo leidis, et 24. jaanuaril 2006. aastal ilmunud Delfi artikli «SLK lõhkus plaanitava jäätrassi» kommentaaride seas oli ka selliseid, mis alandasid tema au ja inimväärikust. Nende hulgas oli ka otseseid tapmisähvardusi.
Kohus leidis: «Kommentaaridega tekitati hagejale hingelisi kannatusi, stressi, hirmu elu pärast, töövõime langust ja kannatusi lähedastele, mistõttu on rahalise hüvitise määramine põhjendatud.»
Asi läks riigikohtuni välja, kuid riigikohus jättis muutmata ringkonnakohtu otsuse, mille järgi peab internetiportaali pidaja AS Delfi hüvitama Leedole isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju 5000 krooni.
Delfi kaebas otsuse edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. (PM)