Süstal heroiiniga.

FOTO: Reuters/ScanPix

Tihti on narkosõltlaste näol tegu noorte inimestega ja neid õigele rajale tagasi aidates võidab tööjõu näol Eesti majandus, mis on meie vananevas ühiskonnas eriti oluline, kirjutab Tartu Ülikooli 3. kursuse ajakirjandustudeng Kadri Laube.

Näib, et vägikaikavedu pealinna elanike ja kahjude vähendamise keskuste (maakeeli süstlavahetuspunktide) rajamise vahel pole raugemas. Seda tõestavad Tervise Arengu Instituudi (TAI) viimaste aastate püüdlused leida asukohti uutele keskustele ning eriti ilmekalt näitas vastuseisu Sitsi tänava süstlavahetuspunkti avamise kogemus. Mind teeb selline olukord kurvaks. Samal ajal kui grupp linlasi protestib tuliselt TAI narkosõltlasi abistavate tegude vastu, peab hinnanguliselt kuus tuhat tallinlast lahingut oma sõltuvusega.

Ilmselt ei tunnista kõik narkomaanid enda vajadust abi järele. Tihti võib aga päästva esimese sammu astumine jääda hoopiski selle taha, et narkomaani kodu läheduses pole kohta, kust tuge otsida. Möödunud aastal kolis üks kahjude vähendamise keskus elanike protesti tõttu Erika tänavalt Niinele. Selle sammu tõttu vähenes keskuse külastatavus 80 protsenti. TAI esindaja Aljona Kurbatova tegi sellest loogilise järelduse: «/.../ abi ei peaks pakkuma seal, kus see on kõige lihtsam, vaid seal, kus selle mõju on kõige suurem» (TAI, 12.08.2016). Kui süstlavahetuspunkt asub narkomaani liikumistrajektooril, siis on lootust, et ühel hetkel astub ta sellest uksest sisse.

Narkomaanide lähedus teeb «tavainimesed» valvsaks ja külvab hirmu. Sitsi tänava keskuse vastu protestis Kopli noortemaja õppealajuhataja Milvi Israel, kelle sõnul lubasid paljud lapsevanemad süstlavahetuspunkti rajamisel oma lapsed lähedal toimuvast huviringist ära võtta. (Postimees, 30.08.2017). Mind see ei veena. Lapsed kohtavad murepiirkondades narkomaane hoolimata sellest, kas seal on kahjude vähendamise keskus või mitte. Samuti jagan Tallinna haridusameti spetsialisti Leini Jürisaare seisukohta, et linnas on võimatu leida narkomaanidega elamupiirkonda, mille läheduses pole mõnda kooli või lasteaeda (Postimees, 25.04.2012).

Siin on oma töö teha lasteaiatöötajatel ja vanematel, kes peaksid juba maast madalast õpetama lapsi narkomaanidest ja maas vedelevatest süstlatest eemale hoidma. Lapsevanem Signe Rosin ütles, et ohutust võib küll õpetada, kuid ettearvamatu narkomaan võib ikkagi ootamatult lasteaia territooriumile siseneda (Postimees, 25.04.2012). Usun siiralt, et enamik narkomaane ei pööra süstlavahetuspunkti läheduses lastele rohkem tähelepanu kui näiteks toidukaupluse naabruses.

Osa protestijaid kardab, et süstlavahetuspunktide rajamise tõttu tõuseb piirkonnas kuritegude arv. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juhi Rait Pikaro sõnul politsei statistika seda siiski ei kinnita (Õhtuleht, 3.09.2017). Samas ei tohiks unustada, et narkomaane ei ajenda Rolexi kella osavalt tasku nihverdama selle ilus välimus, vaid vajadus uue doosi jaoks raha hankida. Neil on vaja vahendit, et natukenegi oma võõrutusnähtudest tingitud kehva enesetunnet leevendada. Selle võiksid nad saada hoopis kodu lähedal asuvast kahjude vähendamise keskusest.

Tallinna linnavalitsusse kandideerivate erakondade lubadusi vaadates jääb silma, et palju rõhutakse uute hoonete rajamisele ja spordivõimaluste parandamisele. Linnavõimul oleks aeg tõsisemalt keskenduda luust ja lihast inimestele, mitte betoonile või asfaltile. Vaid sotsid mainisid lubaduste hulgas Tallinna narkoprobleemide leevendamist. Paljude kandideerijate lubadused on suunatud pigem puuetega inimestele ja pensionäridele, kuid sõltlased on jäänud tähelepanuta. Ilmselt eeldavad poliitikud, et narkomaanidel pole valimistest sooja ega külma ning sealt ei saa häältesaaki niikuinii loota.

Siiski peaksid kohalikud poliitikud hakkama senisest aktiivsemalt pidama läbirääkimisi uute kahjude vähendamise keskuste rajamiseks. TAI hinnangul on pealinna vaja veel vähemalt viit keskust. Kui linlased kardavadki paaniliselt koduukse juures metadooni järgi tulnud narkomaanidega kohtumist, siis kindlasti tooks tihe koostöö lauale muid variante.

Tihti on sõltlaste näol tegu noorte inimestega ja neid õigele rajale tagasi aidates võidab tööjõu näol Eesti majandus, mis on meie vananevas ühiskonnas eriti oluline. Samuti muutuks Tallinn turvalisemaks ja meeldivamaks elukeskkonnaks.

Pealinlased peaksid oma hirmudele otsa vaatama ja olukorda ratsionaalselt hindama. Aeg oleks sõjakirves maha matta ning narkomaanide tõrjumise asemel võiks ühiselt otsida probleemidele päris lahendusi. Vaid suhtumise muutmisel võime saavutada olukorra, kus Eesti ei sära tulevikus enam Euroopa narkosurmade edetabelis uhkel esikohal. Sõltlased väärivad võimalust enda elu parandada.