Lauri Hussar: pole kedagi valida?

Lauri Hussar. Foto: Postimees

Viimase kolme nädala jooksul olen kuulnud kolmelt inimeselt küsimust, keda valida siis, kui pole kedagi valida. Keerulise otsuse langetamise põhjused on küsijate sõnul Eesti parteimaastikus ja ka valimisliitudega kaasnevas ebaselguses.

Mitu varasemat turvalist valikut ei ole enam atraktiivsed, uut hingamist pakkuvat on samas vähe. Kohalike valimiste kampaania on laias laastus olnud üheülbaline ja labane. Erakonnamaastik on kivistunud ja jutud tundmatuseni muutunud parteidest pigem küüniline kaalutlus kui naiivne enesepettus. Sellises olukorras ei maksa imestada, et valima minek soovitakse hoopis ära unustada.

Kahjuks kiputakse unustama, et ka mittevalimine on valik. Levinud arvamus, et mida minu hääl otsustab, on üht demokraatia põhiprintsiipi ehk kaasatust eirav. Seda suhtumist võime nimetada ka valimisnihilismiks. See väljendub hoiakus, et mina ei puutu ühiskonda, kuid selle juures unustatakse, et ühiskond puutub minusse küll ja oi kuidas veel puutub.

Kui mina ei lähe valima, valitakse minu eest. Valitakse keegi, kelle hoiakute, maailmavaate, eetika ja moraali üle ei ole mul mitte mingisugust kontrolli, ja see inimene hakkab langetama otsuseid, millel on mõju ka minu elu ja heaolu üle. Ka see on üks demokraatia põhiprintsiipe, kuigi mitte just kõige meeldivam. Hullem on see, et madala valimisaktiivsuse juures antakse hästi motiveeritud vähemusele võimalus end kehtestada. Kui vähemus on radikaalne, siis võib see sünnitada koletisi, millesarnaseid ei peaks avatud maailmas olema.

Praegu näeme, kuidas erakonnad mobiliseerivad oma valijaid. Keskerakond on suutnud jälle tekitada venesuunalise äratuse ning seekord mitte otsese vastandumise, vaid üleskutse pealt, et rahvuspoliitikat tuleks hakata muutma. Selle valguses ei maksa imestada, et nende põliskantsist Lasnamäest kujuneb aktiivseima osalusprotsendiga valimisringkond. SDE ja EKRE pingpongimäng toob mõlemale lisahääli, nagu ka kulunud vastasseis Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Lisaks veel IRL ja ravikanepi eestkõnelejad. Valik missugune, ainult et kas on kedagi, kelle poolt hääl anda.  

Kuidas selle kõige vahel valida, kui usk parteide edasiviivasse jõusse kipub kaduma. Heade valikute puudumisel on elu õpetanud mind välistama halvimat ehk valida tuleks turvaline partei, valimisliit või inimene. Lisaks on oluline, et valimistel tehtud eelistus laseks rahulikult öösel magada ja mul oleks kindlus, et inimene, keda toetasin, ütleb mulle tänaval tere ka pärast valimispäeva. Isegi kui ma teda isiklikult ei tunne, on tunnetus, et tegu on pühendunud, ausa ja eetilise inimesega, oluline. Seega, kui pole kedagi valida, välista halvim.