Juhtkiri: tavaline pidu, tavaline häbi

Taavi Rõivas Postimehe otsestuudios. Foto: Liis Treimann

Eesti ajakirjanduseetika koodeks ütleb: «Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud.»

Riigikogu aseesimees, ekspeaminister Taavi Rõivas võttis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) korraldatud töövisiidi Singapuri ja Malaisiasse kokku sõnapaariga «täielik õnnestumine».

«34-liikmeline äridelegatsioon, kümned kõrgetasemelised kontaktid, seminarid ja professionaalselt ning põhjalikult läbi mõeldud ning ellu viidud visiit. Soovitan kõikidele poliitikutele nii valitsuses kui parlamendis selliseid viisite teha nii palju kui võimalik,» kirjutas ta septembri viimasel päeval oma Facebooki kontol. Need sõnad kõlavad halenaljakalt avalikkuse ette jõudnud Kuala Lumpuri hotellis peetud järelpeo valguses.

Inimsuhetes on piirid, mida ei tohi ületada. Ekspeaministrist tipp-poliitik, kes välismaal ametliku visiidi käigus kaotab enesekontrolli, ei uputa baaris kokteiliklaasi ja basseini mitte ainult eneseväärikust, vaid terve hulga organisatsioonide ja inimeste maine. Õieti sellesama väikese riigi, mida ta lugematuid kordi on tõotanud armastada ja hoida.

Meespoliitikute sattumine ahistamisskandaali on võib-olla liigagi harilik. Ometi astutakse selle rehale teiste kogemustest õppust võtmata ikka ja jälle. Ameerika Ühendriikide 42. presidendile Bill Clintonile jätsid kõrvalsuhted pleki tema teisele ametiajale. Rahvusvahelise Valuutafondi juhist Dominique Strauss-Kahnist räägiti kui favoriidist Prantsusmaa 2012. aasta presidendivalimistel, kuid ahistamiskahtlused lõpetasid selle karjääri enne, kui see alatagi sai. 

Poliitik mitte ainult ei tohi nii käituda, vaid ei tohi sattuda ka olukorda, kus tema käitumist nii tõlgendada võidakse. Rõivas püüdis Postimehe otsestuudios ümber lükata kõik, milles teda süüdistati. Tema väitel polnud agressiivsust, suudlemist ega kleidisaba kiskumist. Siiski on vastuseta, miks ta oma versiooni esitamisega kogu päeva viivitas, mida tähendas tema möönmine, et «sai võib olla mindud üle piiri» ning mille pärast ta vabandust palus.

Inimene, kes pole eksinud, ei oota terve päev oma hea nime kaitsmisega ja kindlast ei oota sellega ükski poliitik vahetult enne valimisi. Piinlik oli kuulata Rõivase vihjeid, et skandaal võib olla kiuslike inimeste poolt ajastatud. Kui riigikogu aseesimees pillerkaaritab nagu halvale teele läinud koolipoiss, siis see peabki enne valimisi välja tulema.

Rõivas teatas pärast pikka keerutamist, et loobub riigikogu aseesimehe kohast, kui «see on selle hind». Jah, on. Ent see on ka tema poliitilise karjääri pöördepunkt: külmkapp jääb teda saatma ja selle vari langeb ka erakonnale.