Ka Eesti Kirjanike Liidu 95. sünnipäeva suurejooneline tähistamine Eesti Rahva Muuseumis on tänaseks ajalugu. Meie läheme aga ajas veel 20 aastat tagasi, mis oli liidu jaoks suurte muutuste aeg.

8. oktoobril 1922 Tallinna raekojas loodud Eesti Kirjanikkude Liit tähistas oma 75 aasta juubelit värskelt renoveeritud kirjanike maja musta laega saalis. 8. oktoobril 1997 oli see saal meie kirjanikke, tõlkijaid, kriitikuid, kirjandusteadlasi ja teiste loomeliitude inimesi pungil täis.

Alustuseks tutvustati Ülo Tuuliku koostatud kogumikku «Eesti Kirjanikkude Liit 75». Seejärel arutleti liidu hetkeseisu ja sihtide üle.

EKLi esimees Mati Sirkel pidas oluliseks seda, et liiguti nüüd sinnapoole, milleks liit loodud oli ja millest oli okupatsiooniajal eemaldutud. Ta tõdes, et muutunud on nii lugejaskond kui ka autorid. Rohkem vajasid kaitset kirjanike huvid.

Hoogu kogus kirjastustegevus. Meie kirjanduse madalseis hakkas mööduma, parenenud materiaalne olukord ja teoste tase. Liidul oli siis 253 liiget ja tooni andis vanem põlvkond. Soovides liikmeskonna noorenemist nii kvantiteedilt kui ka kvaliteedilt, esitas Karl Martin Sinijärv üleskutse: «Pooldan kogu maa elektronpostifitseerimist!» Siis oli noorim liige Elo Viiding.

Sellesse uude ärkamiseaega sobis suurepäraselt luuleteatri Varius EKLi ajaloo teemaline etteaste. Neid teati eelkõige õnnestunud kultuurilooliste lavatükkide poolest. Soojalt võeti vastu ka musta laega saalis esietendunud kava «Eesti Kirjanikkude Liit 75», mille autor ja lavastaja oli Heidi Sarapuu.

Näitetrupp tabas hästi ajastu meeleolu, elavaid vaidlusi, hõõrumisi ja rõõmuhetki liidu tegevusest aastatel 1922–1940. Põhiteemadeks valiti põhikirja koostamine ja kirjastustegevuse alustamine.

Lavalt käis läbi värvikas seltskond, läbi kelle äratati hetkeks ellu Eesti Kirjanikkude Liit: Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), August Gailit, Henrik Visnapuu, Artur Adson, Marie Under, Oskar Luts, Betti Alver, Juhan Sütiste, Jaan Kärner, Johannes Semper, Johannes Vares-Barbarus. Etendusele andsid veenvust vahele pikitud dokumentaalsed filmilõigud.

Loomulikult surises siis saalis ka Mihkel Muti videokaamera, toimunut usinasti jäädvustades.

Õhtul toimus pidulik vastuvõtt Estonia kontserdimajas, kuhu oli kutsutud külalisi ka teistest loomeliitudest ja kultuuriasutustest, samuti ajakirjanikud. Õnnitlejate seas olid kultuuriministeerium, Ungari saatkond, Soome Instituut, Eesti Kunstnike Liit jt.

Tegelikult juubeldati kogu hooaja, mil elavnes seltsielu ja taaselustati kõigile huvilistele avatud kirjanduslikud kolmapäevad.