Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vastulause Henn Põlluaasale: K9 Kõu kasutuselevõtt arendab Eesti kaitsevõimet hüppeliselt

11
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lõuna-Korea liikursuurtükk K9 Thunder ehk Kõu. | FOTO: Scanpix

Eesti Kaitsevägi ostab koostöös Soomega uued liikursuurtükid K9, mis on alternatiividest sõjaliselt tõhusamad ja rahaliselt sobivaimad, kirjutavad kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm ja kaitseväe suurtükiväeinspektor kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.

Liikursuurtükkide K9 Kõu ostmine on Eesti järgmise kümne aasta suurim ja kõige olulisem relvatehing, millega paraneb oluliselt kaitseväe 1. jalaväebrigaadi mobiilsus, operatsioonisügavus ja võime vastast lahinguväljal mõjutada. Just nimelt tugev võime vastast mõjutada sai määravaks K9 Kõu kasuks otsustamisel.

Olemasolevatest vahenditest kaitse-eelarves saab Eesti soetada 12 liikursuutükk K9 relvasüsteemi, mis on minimaalne kogus piisava tuletoetuse tagamiseks manöövril. Märgatavalt parem oleks hankida 18–24 liikursuurtükki, kuid selle jaoks ilma riigikogu eraldi otsuseta kaitse-eelarves vahendeid ei jätku.

Suured relvatehingud on tahes-tahtmata avaliku tähelepanu ja poliitilise debati keskmes. See on demokraatikus ühiskonnas ka täiesti normaalne. Tegemist on olulise teemaga. Samuti tahab iga kodanik olla veendunud, et iga riigikaitsesse investeeritud sent tooks tagasi võimalikult suure edasimineku Eesti kaitsevõimes.

Liikursuurtükk K9 Kõu Soomes / Defenceworld.net

Siinkohal on aga oluline, et ei tekiks pettekujutelm, nagu taolisi otsuseid saaks langetada ajalehe veergudel või nädalavahetuse jooksul, lähtudes näiteks kellegi poliit- või ärihuvist.

Vastupidi, kaitseplaneerimine on väga põhjalik ja aeganõudev distsipliin, mis võtab hoolikalt arvesse valitsevat ohupilti, võimevajadusi, tänaseid üksusi ja nende relvastust ning kõrvutab seda olemasoleva rahalise ja inimressursiga.

Kaine analüüs pisaraid ei usu. Samuti ei veena teda unistused. Kehtiva riigikaitse 10-aastase arengukava kohaselt käib näiteks keskmaa õhutõrje ja tankipataljoni soetamine ning ülevalpidamine kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) kaitse-eelarve juures Eestile üle jõu. Nagu ka matemaatikas, liidetavate järjekorra ümbertõstmisest lõpptulemus ei muutu.

Ainus vettpidav järeldus on asjaolu, et võitlusvõimelise kaitseväe omamine ongi kulukas ning modernset relvastust saab osta ikka eurode ja dollarite, mitte SKP protsentide eest.

K9 Kõu on Eestile sobivaim

Kõigepealt sõjalisest aspektist. K9 Kõu tagab Eesti kaitseväelastele lahinguväljal vajaliku mobiilsuse ja võimaluse vastast kaugemalt mõjutada. K9 suurtükid on võimelised tuld andma enam kui 40 kilomeetri kaugusele ja neil kulub tule alustamisest kuni positsioonilt lahkumiseni kõigest 50 sekundit, mis teeb nende takistamise äärmiselt keeruliseks.

Võrdluseks: M109 laskekaugus on kuni 18 kilomeetrit ning tulealustamiskiirus oluliselt väiksem. Ei pea olema väljaõppinud suurtükiohvitser, et mõista nende näitajate vahekorda lahinguväljal.

Liikursuurtükkide võime planeerimisel lähtusime eeldusest, et relvasüsteem peab Eesti kaitseväe relvastuses vastu pidama vähemalt 30 aastat. Miks on see oluline? Ühe liikursurtüki soetusmaksumus on kogu elutsükli peale vähem kui kolmandik selle sõjalise võime kogukulust. Ülejäänu kulub vajalikule taristule, varuosadele ja moderniseerimisele.

Sellele lisanduvad laskemoona, kütuse ja personaliga seotud kulutused. Lõuna-Koreast hangitavad liikursuurtükid K9 Kõu on väga vähe kasutatud ja lisaks läbivad nad enne Eestisse toomist põhjaliku hoolduse.

Lätlaste Austriast hangitud M109 liikursuurtükid on valmistatud aastakümneid tagasi, korduvalt moderniseeritud ning lähenemas oma eluea lõpule, tõenäoliselt peavad lätlased juba vähem kui kümne aasta pärast hakkama vaatama uue süsteemi hankimise poole.

Austria 155 mm liikursuurtükk M109 A5Ö / Doppellader.com

K9 Kõu on Lõuna-Koreas toodetud kasutamiseks reservarmees ning ajateenijatele. See tähendab, et süsteem on töökindel, seda on lihtne kasutada ning meeskondade väljaõpetamine on kiire. See on Eesti reservarmee mudeli juures äärmiselt kaalukas argument. Ajateenijatele sobivus oli ka üks võtmekaalutlusi soomlaste valiku juures.

Koostöö Soomega

Põhja-Euroopa on viimasel paaril aastal olnud liikursuurtükkide tootjatele väga oluline turg, kuna uusi süsteeme hankimas või vanu ümber vahetamas on kõik Balti ja Skandinaavia riigid. Mis puudutab suurtükiväge, siis tõenäoliselt ei ole terves maailmas vastast Soome kogemusele ning põhjalikkusele. Seega jälgisid kõik ümberkaudsed riigid kõige suurema huviga soomlaste testlaskmisi ning lõpliku valikut.

Soome otsus K9 kasuks oli ka pitseriks Eesti sõjalisele analüüsile. Täna on Soome ja Eesti eeskujule järgnemas ka Norra, kes on lähedal otsusele vahetada M109 välja K9 liikursuurtükkide vastu. Lisaks kasutavad NATO riikidest juba varasemast ajast K9 relvasüsteeme Türgi ja Poola. Viimane allkirjastas alles hiljuti lepingu 120 K9 alusvankril põhineva KRAB liikursuurtüki hankimiseks.

Liikursuurtükkide hankimine koostöös Soomega annab mitu eelist. Lisaks soomlaste teadmiste ja kogemuste kasutamisele saame koos hankides relvad oluliselt jõukohasema hinnaga kui sama protsessi üksi läbi tehes. Lisaks annab koostöö soomlastega võimaluse arendada välja ühised hooldus- ja väljaõppelahendused ning hankida ühiselt laskemoona ning varuosi.

Läti otsus on põhjendatud

Nii paberil kui ka lahinguväljal on K9 Kõu oluliselt parem relvasüsteem kui lätlaste Austriast hangitud M109. See on fakt. Läti otsus hankida just see relvasüsteem põhineb eelkõige Läti suurtükiväe senisel arengul ja esmavajadustel. Meie lõunanaabrid teevad praegu esimesi samme suurtükiväe üksuste väljaõpetamiseks. Austriast hangitud M109 relvasüsteemid on piisavalt head platvormid selliseks arenguetapiks.

Eesti võttis suurtükiväe väljaarendamise endale eesmärgiks juba üheksakümnendatel. Just soomlaste abiga saime endale sümboolse hinnaga esimesed 105 mm suurtükid ning terve rida Eesti ohvitsere said väljaõppe Soome suurtükiväekoolis. Tänaseks on meil juba tunduvalt suurem suurtükivägi, mis kasutab Saksamaalt saadud haubitsaid FH70 (155 mm) ja Soomest hangitud D-30 (122 mm), mis on aidanud kaasa meie oma suurtükiväelaste praktiliste kogemuste baasi arendamisele. K9 Kõu hankimine on loogiline edasiarendus Eesti tänasele võimele.

Tagasi üles