«Kallis Tarmo, anna oma hääl mulle!»

Tarmo Pikner Foto: Erik Prozes

Loen mina rahumeeles veebist uudiseid ja äkki kargab kusagilt laua alt minu arvutiekraanile Pevkur, kohe seejärel Paet, siis Kaja Kallas, no, muidugi – siis Rosimannuse proua, oi, peiupoiss Taavi ka. No, mida te hüppate siin! Ma pole teid tellinud esinema, ma ostsin endale tasulised uudised lugemiseks. Kolumnist Tarmo Pikner kirjeldab valimiste-eelset aega.

Veidi aja pärast hakkab ekraani all jooksma roheline lint, sellel üksteise järel nimed – hulk Mihhaile, keegi Aas, siis Yana Toom ja nii edasi. Ja kujutage ette – need kõik on vene keeles! Ma loen eesti keelset veebi ja pean siis venekeelseid nimesid hakkama kokku lugema. Otsige lolli!

Ma saan aru – käib valimisvõitlus, kuid milleks mulle need näod ja nimed. Neidsamu surmani ära tüüdanud hüppavaid nägusid on nähtud juba üle kümne aasta, nende tegusid või tegematajätmisi samuti. No, mida võiksid need saladuslikult naeratavad (Kaja Kallas) või matusenäolised (Paet) portreed mulle öelda? Saaksin veel aru, kui nad hüüaksid mulle: «Kallis Tarmo, anna oma hääl mulle, ma luban seda ja teist!» Aga ei, vaid hüppavad ja segavad keskendumist.

Kui siis mõni naiivne hakkabki tõepoolest õnge ja mõtleb neist hüpiknukkudest kedagi valimiskasti toppida, kas Europarlamendi saadikud tulevad omaarust meie kohalikku elu edendama? No, ma tahaksin näha.

Ja austatud meediamogulid! Kas pole kuidagi piinlik poliitikute lollustega ja reklaamimeisterdajate üha pealetükkivamate nörritamistega kaasa mängida?

Muidugi tean – turg! Ühel poolel on vaja võimalikult kaua oma portreed esitleda, teisel poolel on meedia, kes tahab uudiste produtseerimiseks raha. No kuulge – ei saa iga sendi eest võideldes ometi lolliks minna ja lörtsitada kodanike põhiõigust – vaba valimist.

Valimiskarneval pakub tasuta elu. Aga tasuta õlu?

Valimisreklaam, selle lubamine ja keelamine on nähtused, mis on nii absurdseks läinud, et neil teemadel on juba sõnagi võttagi absurdne. NO 99 jääb oma mudas püherdamisega kaugele maha.

Vaid üks näide: kui lasen kunstnikul maalida endast portree, mille all ka minu nimi ja siis istun päevläbi ning imetlen enda pilti, sealjuures on see toas suure akna all, nii, et ka tänavalt on nähtav – kas saan kriminaalkaristuse, kui olen valitav ja naudin kaunist kunstiteost keelatud reklaamiperioodil?

Jumala pärast – tehke kihutustööd kas 365 ööpäeva või üldse mitte. Vahepealseid variante pole lihtsalt võimalik 21. sajandil rakendada (kui ei taheta just kogu riigieelarvet kulutada õige ja vale reklaami eristamisele).

Tore on aga asja juures see, et valimiskarneval pakub tasuta elu. Lisaks sinna juurde muud tasuta transpordi, lasteaia, kooli, hariduse ja muud teenused. Loodetavasti tuleb ka tasuta õlu.

Kas valime või me hääletame?

Ei saa mina aru, kas me valime endile esindusorganitesse esindajaid või me hääletame. Et, mis sel vahet on? Muidugi on – hääletada saab kellegi/millegi poolt, vastu või jääda erapooletuks. Valida saab aga igaüks endale ühe esindaja, kes hakkab minu eest tööd tegema (kui oskab, tahab ja ei istu parajasti teisel toolil).

Seaduse kohaselt on meil justkui valimised. Sajad ja tuhanded reklaamid kutsuvad meid aga ööd ja päevad ja ligi kaks nädalat hääletama. Mis mõttes – kas on käimas referendum, et saaksime ka kellegi vastu hääletada? Ja siis on meil eelhääletus – mis mõttes? Nagu proovihääletus või, justkui eelolümpia rajatiste testimiseks. Siis on e-hääletus ja hääletamine elukohas ja hääletamine keskuses ja ei tea, kus veel.

Loomulikult on mul peale irisemise ka konstruktiivne ettepanek. Austatud seadusetegijad, tulge alla inimeste sekka, mõelge natuke ja saage aru - teie soperdatud valimissüsteem on ajast ja arust!

Pakun välja eel-seaduseelnõu, mis koosneb vaid neljast sõnast:  «Valimised toimuvad neljapäevast pühapäevani.» Punkt. Ja sinna sisse mahutataks kõik praegused imelike nimedega nähtused nagu eel-, e- ja kõik muud valimistoimingud (mitte hääletamised). Ütlete – siis ei tule paljud kodanikud valima ja valimisprotsent jääb madalaks. No, ja mis siis? Ju siis pole, keda valida!

PS Saladuskatte all võin soovitada, kuidas saab valimisprotsenti tõsta - tehke valimisjaoskonnad igasse hüper-super-marketisse, igasse pubisse ja Läti piiri äärde.