Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Jüri Adams: valimisvõitlus, kooseluseadus ja riigikogu töö

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jüri Adams. | FOTO: Riigikogu

Seadus teeb riigikogule au siis, kui see toob soovitavad head tagajärjed, võimalikult vähe kaasnevaid halbu tagajärgi ja seal ei ole muid, mittevajalikke osi, kirjutab riigikogu liige Jüri Adams (Vabaerakond).

Üks väheseid opositsiooni õiguste kaitse reegleid riigikogu kodukorras seisneb selles, et valitseval enamusel ei ole õigust takistada opositsiooni eelnõude suurde saali jõudmist. Hiljemalt seitsme (riigikogu) töönädala jooksul peavad need jõudma esimesele lugemisele. EKRE fraktsioon tegi sellest reeglist valimiste instrumendi: andis kevadel sisse eelnõusid kõigil oma meelisteemadel arvestusega, et need oleksid saalis valimiskampaania ajal.

Neljapäeval, 12. oktoobril tuleb riigikogu saali ettepanek tühistada 2015. aastal vastu võetud kooseluseadus. Sellesisuline hääletamine on juba kolmas ja ettepanek kukub järjekordselt läbi, sest üldine jõudude vahekord ei ole selles küsimuses muutunud. EKRE visatud palli löövad edasi teised erakonnad, kes loodavad, et nii nad kinnistavad või võidavad juurde valijaid, esmajoones sotsid ja IRL.

Jutud ja vaidlused, mis on kuidagi seostatavad kooseluseaduse nimega, on käinud rohkem kui neli aastat. See on Eesti ajaloo suurim seisukohtade esitamise kogum, kus on räägitud väga paljudest eri asjadest ja väga vähe kuulatud teisi. Kuna Urmas Vaino võttis saates «Suud puhtaks» need teemad taas ette, on kõik jutud jälle uuel ringil. Räägitul ja arvatul on nagu varemgi üsna vähe seost Eestis kehtiva seadusega, mille nimetus on kooseluseadus, peaaegu mingisugust seost ei ole aga riigikogus häälte puudusel toppama jäänud kooseluseaduse rakendamise seaduse mammuteelnõuga.

Tänavu hakkasid notarid soovijatele tegema (nende ametikeeles: tõestama) selleteemalisi lepinguid. Neid on praeguseks sõlminud umbes 70 samasoolist paari. Oletan, et lepingutes on kesksel kohal ühisvara otsus, samuti vastastikune ülalpidamise kohustus ja vastastikune pärandamine.

On selgeks saanud ka kaks juriidilist järeldust. Esiteks: notarid oleksid võinud korraldada selliste lepingute tegemist ka hoopis ilma kooseluseaduseta, aga keegi osanud tahta või ei tulnud selle peale. Teiseks (nagu kinnitab notar Priidu Pärna): samasoolised paarid saaksid jätkuvalt neid lepinguid sõlmida notarite juures ka siis, kui kooseluseadust ei oleks (resp. see tühistataks). Jutud sellest, et olevat vaja rakendusakte, muidu olevat olukord halb, ei pea samuti paika.

Muidugi võiks ideaalis olla ju ka nii, et mõned siseministeeriumi ametnikud tegeleksid sõlmitud lepingute registritesse kirja panemisega.

Seadusandja au küsimus?

Praegu on Eestis saavutatud mõistlik ja huvitatud pooli enam-vähem rahuldav kompromiss. Selle üks osa on, et samasooliste paaride ühiselu ei nimetata abieluks, mis on ühiskonna suurele osale vastuvõtmatu.

Teiselt poolt saavad samasoolised paarid teostada mitut neile olulist juriidilist õigust, nagu omada ühisvara ja hoolitseda teineteise eest nii ettenähtavates kui ka ettenähtamatutes tulevikuolukordades. Aga riik ei ole võtnud enda peale kohustusi helistada samasooliste paaride auks ja kiituseks raekodade kelli või premeerida neid väljamaksetega maksumaksja rahakotist.

Formaalselt endiselt riigikogu menetluses, kuid sisuliselt kalevi alla maetud on vabaerakondlaste algatatud paarkonna seaduse eelnõu, mis on üsna sarnane paljude riikide seadustega, nagu olid viisteist aastat kehtinud Saksa Lebenspartnerschaft Gesetz või Soome laki rekisteröidysta parisuhteesta.

Pean ennast riigikogu kunagise kvaliteettöö veteraniks ja arvan, et seadus teeb riigikogule au siis, kui see toob soovitavad head tagajärjed, võimalikult vähe kaasnevaid halbu tagajärgi ja seal ei ole muid, mittevajalikke osi.

Kooseluseaduse tekst on umbes 13 000 tähemärki pikk. Enamik sellest mittevajalik, mis paistab aga pigem ohutu. Kogemus õpetab pigem seda, et mittevajalikud tekstid võivad olla sama ohtlikud kui valdavalt kaasnevaid halbu tagajärgi põhjustavad seadusetekstid. Nagu lõhkemata mürsud.

Tagasi üles