Andres Reimer: kas maksame Leedu kapriisid kinni? (5)

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Reimer.
Andres Reimer. Foto: Postimees

Balti riikide energiasõltumatuse saavutamiseks tehtavad pingutused kisuvad hullusti kiiva. Venemaa analüütikud kuulutasid maagaasi oma riigi energeetiliseks relvaks ning Kreml kasutas  naabrite suhtes gaasitoru nii poliitiliseks kui ka rahaliseks väljapressimiseks. Seetõttu leppisid Euroopas energiasaarena eksisteerinud Balti riigid ja Euroopa Komisjon kokku, et turupõhise gaasi maale toomiseks rajatakse regionaalne LNG- terminal.

Kuna Balti riikide gaasitarve on väike, siis otsustati need Balticconnecctori abil Soomega ühendada. Soome võit seisnes uue toru abil ligipääsu saamises Läti maa-alustele gaasihoidlatele, sest põhjanaabrite julgeolekut ohustab gaasihoidlate puudumine.

Pärast subsiidiumidega taristu rajamist pidi algama LNGga kauplemine turureeglite järgi.

Kuid siis mängis Leedu ennast uuest tuumajaamast loobumiseni viinud rahvahääletusega energeetilisse patiseisu, sest üleöö muutus Venemaa maagaas selle riigi peamiseks energiaallikaks. Vilnius langetas jõulise poliitilise otsuse ja rentis Klaipėda sadamasse LNG-tankeri, deklareerides, et tegemist on vaid julgeolekuinvesteeringuga, millega ei hakata gaasiturgu solkima.

Kuid eelmise aasta lõpus tegi Leedu valitsus kannapöörde ja hakkas nõudma Klaipėda terminalile regionaalset staatust.

Klaipėda terminaliga kaasneb paar valusat probleemi. Leedu hoiab seal oma kütuse julgeolekuvaru, mistõttu puudub vaba ligipääs sellele mahutile. Üks turuosaline kirjeldas olukorda, et kui te peate hoidma igal ajahetkel poole oma auto bensiinipaagist täidetuna, siis võite planeerida pikimaks peatusteta sõiduks vahemaa, milleks kulub vaid pool paaki kütust. Mitte rohkem.

See tähendab, et Klaipėdast müüdava gaasi hinda ei määra turg, vaid poliitika. Praegu eestlased võidavad, sest terminali ülalpidamise maksavad kinni leedu gaasitarbijad ja meie saame gaasi selle võrra odavamalt. Kui aga Klaipėda terminal saab regionaalse staatuse, siis makseme, silmad punnis, kinni nii varasemad kui ka hilisemad kulud.

Samal ajal maksab Klaipėda terminal meeletult palju. Leedulased tasuvad LNG-laeva rendiks kümne aasta jooksul 640 miljonit eurot ja tahavad selle Euroopa maksumaksja rahaga renditähtaja lõpus 2024. aastal välja osta. Laev maksab ligi 340 miljonit eurot. Nii et Leedu poliitiliste kapriiside hinnaks kujuneb ligi miljard eurot, mida me koos lätlastega peaksime hakkama kinni maksma. Siia otsa võib kirjutada ka Balticconnectori maksumuse, sest Klaipėdas asuvasse LNG-terminali pumbatud gaasimolekulid jõuavad sinna vaid arveametnike tabelites, mitte päriselt. Toru täitumuse määravad ikka vaid Gazpromi tarned.

Balticconnectori osanik Elering tõuseb küll regiooni olulisimaks gaasitransiidi ettevõtteks, kuid vaba gaasiturgu hakkame nägema nagu oma kõrvu. Farss.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles