Ivan Makarovi lugu Kersti Kaljulaidi ja Vladimir Putini võrdlemisest on piinlik lugemine, kirjutab Vootele Päi.
Vastukaja Ivan Makarovile: Võrno ei ole eestlaste südametunnistus (42)
«Kuulus poliitik, telestaar, humorist ja sõjaväelane» – ei mõistnud kolumnist ja Raadio 4 vastutav toimetaja Ivan Makarov, kuidas sai meie president unustada Hannes Võrno nime. Sealjuures järgnevas lõigus pisendati Anu Saagim tähtsusetuks bravuuritariks vaatamata asjaolule, et viimane on auga välja teeninud vähemalt kaks Võrnole omistatud neljast tiitlist ning palju enam veel.
Makarov jätkab šovinistlikku joont leides, et presidendi käitumine Võrno nime unustades võib olla küll naiselik, ent mitte presidendi tase. Heites (nais-)presidendile ette naiselikkust, tõstatab Makarov tahes või tahtmatult standardi, mille kohaselt naiselik käitumismaneer välistab presidentaalsuse, sest need kaks on omavahel ühitamatud. Kas presidendi auraha peaks naisest tegema omalaadse androgüüni sobitamaks teda mingisuguse ambivalentse, mustvalge foto ainesel loodud kuvandiga presidendi tasemest?
Arvamusartiklina avaldatud fopaa võtab täiesti uue mõõtme, kui Kersti Kaljulaid seatakse võrdlusesse Vladimir Putiniga. Niivõrd absurdset paralleeli ei ole otstarbekas pikemalt kommenteerida. Analüüsi aru- ja maitselagedust tervikuna demonstreerib ehk veelgi elavamalt asjaolu, et sellest konstruktsioonist lähtuvalt on Võrno seatud võrdlusesse teisitimõtleja Juri Ševtšukiga.
Härra Makarov, lubage ma selgitan: olgugi, et isiklikult hindate Võrnot kuulsa poliitiku, telestaari, humoristi ja sõjaväelasena, siis inimese väärtuse defineerivad ikkagi tema arusaamad ja tõekspidamised. Oma artiklis viitasite Ševtšukile kui «venelaste südametunnistusele». Võrno ei ole eestlaste südametunnistus, vaid arusaamatus.
Pelgalt nende kahe nime kasutamine samas kontekstis näitab parimal juhul asjatundmatust, halvemal lugupidamatust Vene kultuuriruumi suhtes. Ning seda ei saa üks venekeelse raadio vastutav toimetaja endale lihtsalt lubada.
Vootele Päi on Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete magistrant. Ta on õppinud Prantsusmaal ja Venemaal ning oli aastatel 2014–2015 meedianõunik Reformierakonna fraktsioonis Riigikogus. Praegu töötab autor kaitseministeeriumis. Autori seisukohad ja tähelepanekud on isiklikud ning ei esinda kaitseministeeriumit.