Mart Repnau: sõnum kohalikel valimistel kandideerijatele

Mart Repnau Foto: Erakogu

Kohalike valimistel kandideerijad andku oma piirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele selgesõnaline lubadus, et nende moodustatavas linna- või vallavalitsuses töötavad spetsialistid, kes tunnevad ning on ise kogenud ka ettevõtluse olemust ja toimimist, kirjutab väikeettevõtja, strateegiakonsultant Mart Repnau.

Minu veerandsada tööaastat on nii või teisiti seotud arenguprotsesside kavandamise ja suunamisega ning jagunevad era- ja avaliku sektori vahel enam-vähem võrdselt, mis võimaldab suurema vaevata mõista ja mõtestada sektorite omavahelisi seoseid ja kokkupuutekohti. Kohalike omavalitsuste (KOV) volikogude valimiste eel jääb pilk pidama just majandust ja ettevõtlust puudutavatel arvamustel, plaanidel ja lubadustel.

Vaadanud üle suuremate erakondade ja valimisliitude kodulehtedel esitatud platvormid, ei asu ma neid kohe arvustama, vaid lisan esmalt paar teemat ja küsimust, millele ettevõtlikumad valijad loodetavasti veel enne valimispäeva kandidaatidelt vastuseid nõuavad; ja siis ka ühe mõttekäigu, mida omavalitsejaks pürgijad majanduse, ettevõtluse ja töökohtade teemalisi lubadusi koostades võiksid silmas pidada.

Esiteks kõige lihtsam, aga samas kõige olulisem sõnum. Head kandideerijad, palun andke oma piirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele selgesõnaline lubadus, et teie moodustatavas linna- või vallavalitsuses töötavad valdkondade korraldamise, reguleerimise, planeerimise ja järelevalvega spetsialistid, kes tunnevad ning on ise kogenud ka ettevõtluse olemust ja toimimist elik suudavad mõista ja arvestada, kuidas nende tegevus mõjutab muu hulgas sektorit, kust tuleb maksude näol ametnike palgaraha.

Teiseks, palun tutvustage tööandjatele ja -võtjatele nii Tallinna kui ka Tartu linnas, nii Türi kui ka Tori vallas teie kui tulevaste kohaliku elu otsustajate nägemust a) millist liiki ettevõtted ja töökohad domineerivad omavalitsuses 5–10 aasta pärast (s.o millest ja kuidas teenivad KOV elanikud tulu); b) kust ja mis mahus teenib KOV eelarvesse vahendid sotsiaalteenusteks, teede korrashoiuks, lastehoiuks ning kõigiks muudeks talle seadusega pandud ülesanneteks lühemas ja kaugemas tulevikus; c) kas ning kui palju KOVi põhiülesannetest eelarves raha üldse üle jääb ja mida selle ülejäägiga peale hakatakse.

Ja veel, kuna riigikogulased on sätestanud endale õiguse istuda ka kohaliku volikogu toolile, on mõistlik soovida, et kõik erakonnad avaldavad seisukoha, millisena nad näevad Eesti omavalitsuste funktsioone ja rahastamist, eriti just kohaliku eelarve seoseid ettevõtlusega ning KOVi rolli ettevõtluskeskkonna kujundajana.

See, millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded ja pädevused seoses majandusarengu suunamisega laiemalt ja ettevõtluse toetamisega kitsamalt, on isegi meie lähedal asuvates riikides korraldatud üpris erinevalt. Eesti paistab (vähemalt mulle hetkel nähtavate märkide järgi) liikuvat pärast haldusreformi selles suunas, et maakondlikest arenduskeskustest (MAKid) saavad kõikjal omavalitsuste ühised sihtasutused, mille tegevuses ja rahastamises suuri muutusi ei plaanita, ning Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse ettevõtluse toetamise ülesannet ilmselt ei kirjutata. Kui nii läheb, siis järelikult puudub põhjus ka omavalitsuste eelarvetulude otsesemaks seostamiseks kohaliku majandusaktiivsusega, mis omakorda ei tekita omavalitsustes senisest suuremat motivatsiooni oluliselt paremaks/tihedamaks/toimivamaks koostööks ettevõtjatega, mida enamikus valimisplatvormides lubatakse…

Just eelöeldu tõttu ei saagi nagu KOV 2017 programmidele ette heita, et neis ei kajastu kohaliku ettevõtluse toetamise strateegiline vaade. Küll aga tahaks veenduda, et nähakse kohaliku ettevõtluskeskkonna tervikpilti ning tehakse eeldatavatest arengutest ja suundumustest tulenevaid fookustatud valikuid. Teisisõnu, puudu jääb just süsteemsest vaatest piirkonna senistele majanduskasvu allikatele (pooldan neoklassikute neljast jaotust: loodusvarad, kapital, tehnoloogia areng ja inimvara) ning nende tulevikuväljavaadetel tuginevatest valikutest kohaliku majandusarengu strateegiate osas. Viimaseid võib defineerida ja klassifitseerida mitmel moel, aga lihtsuse mõttes jagan ma need kaheks: füüsilise ruumi kujundamisele ja äriarendusele suunatuteks. Hetkel ütleb sisetunne seda, et äriarenduse pool jääb edaspidigi MAKide toel valdavalt EASi rahastada ja linnad-vallad võivad täiesti autonoomselt otsustada, kuidas ja kui palju ettevõtluskeskkonda oma raha, aega ja energiat panustada...

Ega tegelikult enamiku loetud valimisprogrammidega midagi ju kapitaalselt valesti ei olegi. Majanduse ja ettevõtlusega seonduvalt käsitletakse neis nii muudatusi transpordikorralduse ja -ühenduste osas, plaane üksikute objektide, taristuelementide ja tugistruktuuride rajamiseks, kui ka võitlust vohava bürokraatiaga; lubatakse mitmesuunalist koostööd ning kõrgel üldistatuse tasemel soodustada-soosida-toetada kõikvõimalikke ettevõtteliike (muu hulgas idu-, väike-, pere-, suur-, maa-, tehnoloogiaettevõtted). Valija otsustagu vaid, mida olulisemaks peab.

Kuidas võiks aga KOVi volikokku pürgiv kooslus lihtsasti üles ehitada oma kohalikku ettevõtluskeskkonda puudutavad strateegilised seisukohad ja valikud? Esimene samm oleks kokku panna kiirpilt olukorrast (paikkonna/piirkonna majandusprofiil, ettevõtluse ja töökohtade-ametite dünaamika, ülevaade ressurssidest ja kasvuallikatest), edasi võimalikud arengustsenaariumid, seejärel KOVi sekkumise vajadused ja võimalused, sealhulgas eeldatavad seosed taotletavate muutuste ja KOVi pädevuses otsuste vahel, ning lõpuks valikud/otsustamiskohad – mis on meie omavalitsusele esmatähtis ning mis jõukohane. Julgen oletada, et sellise mõttetöö tulemina formuleerunud loosungid, reklaam- ja hüüdlaused on tükk maad tummisemad ja kõnetavamad.